Värviline vastlapäev

Vahepeal oli ka vastlapäev. Hernesuppi ei teinud, vastlakukleid ka mitte. Viimaseid ostsin küll poest, sest nendeta pole ikka õige vastlapäev.
Minul oli hoopistükkis millegi värske isu, mistõttu otsustasin teha salatit. Salat oli mu enda looming ja tuli päris maitsev. Värske ja kevadine :)

Kevadine kanasalat
(kogused ühele)

150 g kanafileed
jääsalat
peotäis kirsstomateid
üks pirn
üks apelsin
100 g fetajuustu
peotäis röstitud seedermänniseemneid
soola
pipart

Pruunista kanafileetükid pannil ja maitsesta soola-pipraga. Vahepeal lisa kanale apelsinimahla. Aseta kaussi jääsalatilehed, lisa kanafilee, poolitatud kirsstomatid, tükeldatud pirn ja seedermänniseemned. Lisa ülejäänud apelsinimahl. Sega, lisa feta ja serveeri kohe.

Juubelihõnguline

Eelmisel nädalal kokkasime Lauraga koos kümnendat korda. Juhei! Seekord tegime mozzarella'ga täidetud hakkliharulle laimikastmega. Kõrvale suvikõrvitsa-paprika-banaanihautis. Põnev ja hea.


Mozzarella'ga täidetud hakkliharullid laimikastmega
800 g segahakkliha 4 sl vett

2 tl soola 2 tl musta pipart 150 g mozzarella juustu 100 g fetajuustu 1 dl hakitud peterselli 2 sl õli 8 puidust grillvarrast

Laimikaste
5 dl maitsestamata jogurtit 2 laimi riivitud koor 2 küüslauguküünt 1 sl hakitud peterselli 0,5 tl soola 0,25 tl musta pipart

Sega hakkliha vee, soola ja 1 tl pipraga. Vormi segust kaheksa neljakandilist pätsi (10 x 10 cm). Tõsta igaühele tükike mozzarella't ja fetajuustu, riputa peale hakitud peterselli ja musta pipart. Moodusta hakklihapätsikestest rullid, nii et juust jääb keskele. Torka igasse rulli grillvarras. Määri pealt õliga ning küpseta ahjus 200 °C juures 20 minutit või grillil aeg-ajalt pöörates 12–15 minutit. Kastmeks sega jogurt riivitud laimikoore, pressitud küüslaugu, peterselli ja soola-pipraga.

Suvikõrvitsa-paprika-banaanihautis
1 suvikõrvits 1 paprika 1 banaan soola pipart 1 tl kaneeli Viiluta suvikõrvits ja paprika väikesteks tükkideks ning hauta pannil, kuni segu on ühtlaselt pehme. Maitsesta soola ja pipraga. Lisa viilutatud banaan ja viimaks kaneel.

Rõõmsad porgandid

Vahepeal on läinud mööda palju aega ja toimunud kaks toiduklubiõhtut. Kõigepealt alustan eelmisest neljapäevast, kui me tegime sibula.. eee.., see tähendab, kalasuppi. Eksootilist kalasuppi kookospiimaga, kui täpne olla. Oli täitsa eksootiline küll. Ja hea ka, hoolimata mõnest komponendist. Et Laura käis poes supikraami toomas, siis kasutas ta juhust ja tõi sealt suure sibula. Lase veel poodi teda, ma ütlen! :P
Muidugi oli ta ka nii range, et ei teinud väljagi minu niutsumisest, et mina ei taha supi sisse sibulat. Küll ma üritasin teda moosida, et keedame puljongi sibulaga ja kurname pärast välja. Aga ei. Sibul sai tükeldatud ja praetud ning suppi ta läkski.

Eksootiline kalasupp kookospiimaga
2 sl õli
100 g sibulat
100 g porgandit
100 g varssellerit
2 tl karripastat
1 l aedviljapuljongit
500 g pangaasiusefileed
400 ml kookospiima

Lõika sibul, porgand ja varsseller väikesteks kuubikuteks. Kuumuta potis õli, lisa aedviljad ja prae kergelt läbi (umbes 5 minutit). Lisa karripasta, sega. Lisa kuum puljong või keev vesi ja puljongipulber. Keeda tasasel tulel kuni aedviljad on pehmed. Lisa tükeldatud kalafilee ja kookospiim, kuumuta läbi.

Pärast proovis Laura mind lohutada, et ükskord teeme sellist rooga, kus on sees midagi, mida tema ei söö. Kahju küll, et need asjad, mida tema ei söö, kattuvad suures osas nendega, mida mina ei söö :P
Aga ma lubasin talle teha pannkooke martsipani ja kirssidega.



Ja siis oli eilne kokkamisõhtu. Menüüs olid meega glasuuritud porgandid köömnetega ning fetajuustuga täidetud kanafilee apselsinikastmes. Mingit kindlat retsepti meil ei olnud, sest tegelikult pidime kokkama täna, seega eile improviseerisime. Hästi tuli välja. Porgandid olid suurepärased ja fetajuust oma soolasusega tasakaalustas magusaid porgandeid. Tegelikult oleks tahtnud teha terveid porgandeid, oleks olnud ilusam vaadata ka, aga meil olid niiiiii suured porgandid, et pidime need väiksemateks juppideks tegema. Mõnusad ja rõõmsad oli need porgandid selles talveõhtus küll.



Mesised porgandid köömnetega

porgandeid
2 sl võid
8 sl mett (või olenevalt porgandikogusest vähem või rohkem)
peotäis köömneid



Puhasta porgandid ja keeda neid u 10-15 minutit, kuni need on pehmemad. Kurna porgandid, tõsta ahjuvormi, sega või ja meega, raputa peale köömned ning küpseta ahjus umbes 200 kraadi juures, kuni porgandid on küpsed.


Fetajuustuga täidetud kanafilee apelsinikastmes
(kogused kolmele)

600 g kanafileed
250 g fetajuustu
2 apelsini
1 sl mett
soola
pipart
1 tl kardemoni


Maitsesta kanafileed soola ja pipraga. Lõika feta tükkideks, aseta kanafileedele ja keera need rulli (rullid võib kinnitada hambatikkudega). Sega kausis kahe apelsini mahl, mesi ja kardemon. Pane kanarullid ahjunõusse, kalla üle apelsinikastmega ja küpseta umbes 200-kraadises ahjus 20-30 minutit.


Magustoiduks küpsetasime läheneva sõbrapäeva auks südamekujulisi lehttainakoogikesi moosi, mustade sõstarde ja mee-pähkliseguga. Mee ja purustatud pähklid sulatasime kokku, panime koos moosi ja marjadega tainale ning küpsteasime 200-kraadises ahjus umbes 10 minutit. Väga lihtne viis teha midagi väga head.

Veisefileetegu

Selle aasta esimene toiduklubi toimus Laura juures. Seekord olime hästi asjalikud ja tegime veiseliha. Meie, kes me muidu peale kana ja kala eriti midagi ei tee. Mina ise polnud küll kunagi varem veiseliha teinud, seega oli põnev katsetada. Niisiis oli menüüs veisefilee punase veini kastme ja porgandipüreega. Ilus ja maitsev.

Veisefilee kitsejuustuga
4 viilu veisefileed
õli
soola
purustatud musta pipart
3 sl teralist sinepit
8 viilu kitsejuustu

Prae veiselihalõigud kuumal pannil kiiresti (u 20 sek) mõlemalt poolt. Maitsesta soola ja pipraga, aseta ahjuvormi, määri peale sinepit ja kata kitsejuustuviiludega. Küpseta ahjus 225 kraadi juures umbes 8-12 minutit.

Punase veini kaste
1 sl võid
1 sibul
2 dl puljongit
3 dl punast veini
1 loorberileht
10 tera musta pipart
1 sl sojakastet
4 sl mustasõstramoosi
2 sl kartulitärklist

Peenesta sibul ja kuumuta võis. Lisa loorberileht, pipar, puljong ja vein. Keeda ilma kaaneta umbes 15 minutit. Maitsest sojakastme ja mustasõstramoosiga, paksenda kartulitärklisega. Keeda paar minutit ja kurna kaste läbi sõela.

Porgandipüree
1,2 kg porgandeid
250 ml piima
2 sl võid
soola

Keeda porgandid pehmeks. Kalla vesi ära ja püreesta miksri või pudrunuiaga. Lisa kuumutatud piim, või ja sool.

Magustoiduks küpsetasime šokolaadikoogi. Väga lihtsa, kuid tõeliselt lummava. Pealt krõbe, aga seest mõnusalt siidjas ja mahlane. Olen seda palju kordi teinud ja alatin on hästi välja tulnud. Välja arvatud kõige esimene kord, kui üritasin kooki ühelt aluselt teisele tõsta ja selle kummuli kallasin.
Kõrvale tegime chai masala't, vürtsikat India teed, mille retsept pärineb mu teeraamatust. Olen seda ka varem kodus teinud ja see on väga hea ja soojendav jook.

Šokolaadikook
200 g tumedat šokolaadi
200 g võid
200 g jahu
200 g suhkrut
4 muna

Sukata või ja šokolaad kastrulis, lase veidi jahtuda. Vahusta munad kergelt suhkruga, sega hulka sulatatud või-šokolaadisegu ning jahu. Vala segu lahtikäiva (26 cm) vormi ja küpseta umbes 200-kraadises ahjus 12-15 minutit.

Chai masala
(kahele)
2 dl vett
1 dl piima
2 tl suhkrut
1 tl musta tee puru
0,25 tl riivitud muskaati
0,25 tl värskelt riivitud ingverijuurt
3 nelgitera
0,25 tl riivitud kardemoni
1 kaneelikoor

Kuumuta vesi, piim ja sukhur keemiseni. Lisa teepuru ja maitseained. Keeda kaane all kaks minutit. Kurna ja serveeri kohe.




Veiseliha tahaks aga veel teha. Esimese korraga ikka ei õnnestunud päris hästi. Ilmselt küpsetasime veidi liiga kaua, kuid kartsime, et muidu võib verine jääda. Maitse oli hea, kuid liha küpsetamist tuleb veel õppida ja harjutada. Järgmise katsetuseni! :)

Viis keele alla

Viimased kaks päeva on lõunasöökidega halvasti läinud (täna oli lõunalt tulles kõht lausa tühi!), seetõttu otsustasin, et teen õhtul kodus midagi eriti head süüa. Otsustasin kala kasuks, sest tahtsin midagi head ja kerget, millega ei läheks kaua aega. Niisiis läksin kaupsi kala ostma. Seisin tükk aega leti juures ja mõtlesin, millist kala osta, minu kõrval tegi sedasama üks naisterahvas. Lõpuks tuli müüja ja ma esitasin oma soovi. Palusin pangaasiust. Naisterahvas mu kõrval mulle: "On see hea kala? Olete proovinud?" Mina kinnitasin, et on hea kala ja mulle maitseb. Sain oma kala ja lippasin edasi, kuulmata, mis too naine siis lõpuks ostis. Loodetavasti otsustas pangaasiust proovida.
Kalale panin väga väikse näpuotsatäie soola, sidrunimahla ja tilli, mässisin fooliumisse ja siis ahju. Umbes 15 minutit küpsemist ja õhtusöök oligi valmis. Kõrvale tegin spargelkapsast. See on lihtsalt nii lihtne, aga oivaline söök! Hea ja puhas maitse. Pilti ma vist siia ei panegi, ei tulnud eriti ilus välja, aga eks näis. Säh, üks pilt kah ikka.

18-kroonised gaasiarved on ka toredad :P
Rohkem tuld pliidile!

Jõulueelne piknik

Kaks toiduklubiõhtut on kajastamata, aga eilsest peab tingimata kirjutama. Tegelikult peaks ikka rääkima ka sellest heast kana-juustupirukast, mida me tegime paar nädalat tagasi ühel reedeõhtul, aga sellest ehk hiljem.
Niisiis esmaspäeval arutasime Lauraga võimalikke retseptivariante. Mul oli tegelikult üks juba välja valitud, mida tahtsin proovida, ja Laura oli sellega nõus. Aeg-ajalt uurin ikka "Jamie Itaaliat" ja mõtlen, et peaks midagi proovima sealt. Millegipärast hakkas eriti silma spagetid krevettide ja rukolaga. Sellest tuli väga hõrk ja parajalt terav roog, kõrvale valge vein ja magustoiduks apelsini-mandlikeeks, et oleks midagi jõululikku ka :)

455 g spagette
meresoola ja värskelt jahvatatud musta pipart (meie panime tavalist soola, aga pipar, hmm, paneb mõtlema.
ei meenu üldse pipar eilsest õhtust :P Laura, kas sa mäletad pipart?!)
extra virgin oliiviõli (mul on kodus ainult tavaline oliiviõli, panime seda)
2 kooritud ja väikesteks tükkideks hakitud küüslauguküünt
1-2 purustatud kuivatatud punast tšillikauna (ee, panime tavalist tšillit, sest kuivatet poes ei olnud)
400 g tooreid kooritud krevette
1 väike veiniklaasitäis valget veini
2 kuhjaga sl päikesekuivatatud tomatite püreed või 6 purustatud päikesekuivatatud tomatit
1 sidruni koor ja mahl (mulle tundub, et me koort küll ei pannud :D)
2 peotäit suurteks tükkideks lõigatud rukolat (no seda läks meil küll kõvasti rohkem kui kaks peotäit!)

Keeda spagetid soolases vees. Samal ajal kuumuta pannil
kolm tublit sortsu oliiviõli ja viska sinna sisse küüslauk ja tšillipipar. Kui küüslauk hakkab pruunistuma, lisa krevetid ja prae neid minutike. Lisa valge vein ja tomatipüree ning lase paar minutit tasasel tulel podiseda. Kui spagetid on valmis, nõruta need sõelal ja jäta veidi keeduvett alles. Tõsta spagetid kastme juurde, pigista peale sidrunimahl ja lisa pool tükeldatud rukolat. Kui soovid kastet veidi vedelamaks muuta, lisa spagetikeeduvett ja maitsesta. Jaga nelja taldrikusse ja puista üle riivitud sidrunikoore ja ülejäänud rukolalehtedega (ahah, nüüd ma siis tean, miks sidrunikoor ei meenunud, me lihtsalt ei lugenud retsepti viimast lauset!).

Teha oli seda toitu üsna lihtne. Huvitavaim osa oli tomatite püreestamine :P Aga hea roog oli, tõesti hea. Meid oli eile veel rohkem kui tavaliselt - lausa neli. Köögis laua taga oleks väga kitsaks läinud, seega tegime põrandapikniku. Njah, oleks võinud ju laua elutuppa tõsta ja inimese kombel süüa, aga.. ega see ju sööki paremaks tee :)

Keeksiga on hoopis selline lugu, et ei mulle ega Laurale (nagu hiljem selgus) üldiselt keeks eriti ei meeldi. Aga nädalavahetusel sünnipäeval käies tuli kuidagi keeks jutuks ja mul tuli selline keeksiisu, et kohe tahtsin saada :D Ja kui Laura esmaspäeval selle ideega lagedale tuli, siis - ajastus oli parim, ma ütleks! Aga see keeks oli hea ja mahlane. Laura ütles, et oligi otsingusse pannud "mahlane keeks" ja nii selle leidnud. Juhei!

2 apelsini
150 g võid
2 dl suhkrut
2 muna
2 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
200 g mandleid (jahvatatud)

Pese apelsinid, riivi ühe apelsini koor ja pressi kahe mahl. Vahusta toasoe või ja suhkur. Lisa ühekaupa ja pidevalt vahustades munad. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber, sool ja mandlijahu ning lisa võivahule. Kõige lõpuks sega sisse apelsinikoor ja -mahl. Vala tainas võitatud piklikku keeksivormi ja küpseta 175-kraadises ahjus 45 minutit.

Mandlid olid selle õhtu tegijad muidugi. Meil oli pakk terveid mandleid ja teine mandlilaaste. Aga mul ju ei ole kodus mingit jahvatajat. Laastudega oli lihte, need läksid üsna kergelt pudiks, aga tervete mandlitega.. oojaa! Kui keskendunult me neid hakkisime! Aga asi oli seda väärt, tuleb tunnistada.

Nii et jälle üks tore hea toidu ja seltskonna õhtu oli. Ja ma sain Lauralt jõulukingiks väga vallatu lillelise põlle :) Sellest mul paraku pilti pole panna praegu, sest pilt on Laura fotokas. Keeksist mul ka paremat pilti pole, sest unustasin eile teha ja tegin alles täna.

Koogiaeg

Eile tuli ei-tea-kust sidruni-kohupiimakoogiisu.
Just sidruniga kohupiimakoogi. Naljakas. Mis muud, kui tuli minna poodi mõnd puuduolevat komponenti tooma. Kook tuli päris hea, pool on praeguseks otsas. Üldse on see nädalalõpp alates neljapäevast väga koogi- ja veinirohke olnud. Aga pole viga, mulle meeldib.

Põhi:
100 g külma võid
2 sl suhkrut
150 g nisujahu (u 2,5 dl)
2 sl külma vett

Kate:
3 muna
125 g suhkrut (u 1,5 dl)
250 g maitsestamata kohupiima
1 dl hapukoort
2 sl nisujahu
1-2 sidrunit - peenelt riivitud koor (ainult kollane osa) ja pressitud mahl

Haki sõelutud jahu, või ja suhkur kausis noaga puruseks. Lisa külm vesi ja sõtku kiiresti tainaks. Hoia 10 minutit jahedas. Rulli tainas kergelt jahusel laual õhukeseks ning vooderda sellega umbes 24 cm läbimõõduga pirukavorm. Pane 20 minutiks sügavkülma (siis ei tõmba tainas küpsedes nii palju kokku). Eelküpseta 200kraadises ahjus 10 minutit, kuni põhi on veidi kollakas. Vahusta munad suhkruga, lisa edasi vahustades muud ained. Vala täidis eelküpsetatud pirukapõhjale. Küpseta 200kraadises ahjus veel umbes 30 minutit, kuni tainaservad on kuldsed ja pirukatäidis hüübinud.

Kook oleks peagu küpsetamata jäänud, sest mu lahtikäiv koogivorm otsustas streikima hakata ega tahtnud kuidagi korralikult kinni jääda. Ei tea, mis tal hakkas järsku. Kuidagi suutsin ta siiski nii palju kinni suruda, et see enam-vähem koos püsis ja koogipõhi ka.

Nüüd peaks veel kirjutama neljapäevasest toiduklubiõhtust ja ühest teisest kokkamisõhtust, millest ma veel kirjutada pole jõudnud, aga nendega läheb veel aega.

Pühapäevaõhtune rõõm

Kuidas muudmoodi rõõmustada end pühapäeva õhtul, kui teha midagi head ja magusat. Tahtsin midagi lihtsat, mida saaks valmistada kodus leiduvatest asjadest. Algul mõtlesin teha pannkooke, kuid mõtlesin proovida midagi uut. Otsustasin õuna-puruvormi kasuks. Õunu mul muidugi ei olnud, aga see-eest oli õunamoosi, samuti võtsin peotäie mustsõstraid oma talvevarudest. Puru jaoks segasin jahu, suhkru, fariinsuhkru ja küpsetuspulbri, lisasin või ning mudisin selle puruks. Kõiki asju panin tunde järgi. Mingit retsepti polnud mõtet järgida, sest tegin vaid ühe koguse jaoks, seega ma ei viitsinud hakata mingeid suuremaid koguseid väiksemaks arvutama.
Vormi määrisin võiga ja osa purust panin vormi põhja. Seejärel lisasin õunamoosi, laotasin peale mustsõstrad ja katsin puruga. Küpsetasin vormi 200-kraadises ahjus umbes 15 minutit.
Magustoit maitses väga hästi. See oli parajalt magus amps, millele mustsõstrad lisasid veidi hapukust. Kõrvale kruusitäis musta teed ja elu tundus ilus.

See ei ole tühja kõhu jutt

Vahepeal on minu juures olnud kaks kokkamisõhtut, aga alustan algusest ehk neljapäevasest toiduklubist. Neljapäeval oli juba kolmas toiduklubi, nii et me oleme olnud väga tublid :)
Seekord tegime sooja kanafileega salatit, mis tegelikult pidi olema grillitud broileri salat, aga meie tegime kanafileed pannil, mitte ei grillinud.
Magustoiduks valmistasime rohelise tee panna cotta't, mida meie tegime piparmündilehtedega.
Kuna Laura jõudis seekord veidi hiljem, hakkasime tema tulles kohe magustoiduga pihta, et see jõuaks tarduda. Seekord meenutas meie söögitegemine kohati väikest kaost :D Tegemist oli nii palju ja kõik tuli kuidagi käigu pealt, päris naljakas oli. Panna cotta'ga samal ajal valmistasime ette salatit, tegime kanale marinaadi ja salatikastet, vahepeal liigutasime potis piima-koore-piparmündisegu. Lõpuks saime magustoidu siiski valmis, valasime vormidesse ja panime külma.
Seejärel saime ka salati lõpuni teha ja kanapraadimislõhnad olid no niiiiiii head, et mul hakkavad praegugi neelud käima. Ja meil olid kõhud muidugi jubedalt tühjad ka. Seda suurem oli muidugi rõõm sööma hakata!

Grillitud broileri salat
(neljale)
neli kanafileed
2 sl sojakastet
4 sl Teriyaki kastet
2 küünt küüslauku
sool, must pipar
150 g oliive
400 g kirsstomateid
üks suvikõrvits
salatilehti
4 sl oliiviõli
2 sl laimimahla
1 tl mett
1 tl soola

Sega sojakaste, Teriyaki, purustatud küüslauguküüned, sool ja must pipar. Määri segu broilerifileedele ja lase hetk maitsestuda. Salatikastme jaoks sega omavahel õli, laimimahl, mesi ja sool. Aseta serveerimisvaagnale salatilehed, viilutatud suvikõrvits, poolitatud kirsstomatid ja oliivid. Vala üle salatikastmega. Grilli broilerifileesid mõlemalt poolt 5 minutit. Lõika fileed viiludeks ja aseta salatile.

Kanafileed lõikasime tükkideks, et liha paremini maitsestuks, ja suvikõrvitsa praadisime ka ära. Ühel meelel jätsime salatist välja oliivid, sest kumbki meist ei hooli neist :)

Rohelise tee panna cotta

200 ml kohvikoort
300 ml täispiima
3 tl lahtist rohelist teed
2 tl vaniljeesktrakti
3 tl želatiini
50 ml tuhksuhkrut

kastme jaoks:
50 ml vett
1 sl suhkrut
0,5 sl kakaopulbrit
50 g tumedat šokolaadi

Pane želatiin umbes 4 sl piimaga paisuma. Kalla piim, koor ja teelehed paksupõhjalisse potti, lase keema ja keeda madalal kuumusel umbes 10 min. Kurna ja pigista lehtedest kogu vedelik välja. Lisa vaniljeesktrakt ja lase pisut jahtuda. Sega hulka sulatatud želatiin ja tuhksuhkur ning kalla vedelik vormidesse või klaasidesse. Pane paariks tunniks külmkappi tarretuma. Tarretis tuleb vormist kergemini välja kui vorm kuuma vette korraks kasta.

Selleks ajaks, kui salat söödud, oli magutoit külmas olnud umbes tunni. Kiire kontrolliga selgus, et see ei olnud veel tardunud. Mis siis ikka. Vedelesime diivanil ja sõime kastme jaoks mõeldud šokolaadi, sest me ei viitsinud kastet teha :P Tegelikult ei oleks ma seda rooga kastmega ette kujutanudki. Umbes kümne ajal hakkas Laura koju minema, olles kaotanud lootuse magustoitu süüa. Otsustasin siiski kontrollida, kas magustoit rohkem tardunud pole. Nüüd oli olukord juba parem, seega otsustasime proovida. Kallasime panna cotta'd vormist välja ja need vajusid veidi laiali, sest polnud ikka piisavalt tardunud. Magustoit meenutas tol hetkel rohkem pudingut, aga maitse oli imehea. Selline mõnus siidine. Järgmiseks hommikuks oli panna cotta ilusasti tardunud ja juba oma nime väärt :)

Sellenädalane klubiõhtu jääb ära, aga järgmisel korral on meil ehk loota uusi ja eskootilisi maitseid otse Kuubalt!

Kui mul nüüd kõht järsku väga tühjaks poleks läinud, kirjutaksin kohe ka eilsest, aga see peab praegu ootama. Kööki!

Kõrvitsasupp ilma kõrvitsata ...

... ehk lugu sellest, kuidas meil Lauraga oli plaanis toiduklubi teisel kohtumisel teha aasiapärast kõrvitsasuppi ja serveerida seda kõrvitsa sees, aga oleksime pidanud suppi äärepealt ilma kõrvitsata tegema, sest kõrvitsa, ehkki küll ainult ühe viiluna, leidsime alles kolmandast poest. Nii et kõrvitsasupp meil siiski oli, aga kõrvitsa seest me seda tõsta ei saanud. Supp ise oli küll hea.

600 g kõrvitsat
väike peotäis kuivatatud laimilehti
1 keskmine tšilli
3 küüslauguküünt
2-3 mugulat ingverit
4 sidrunirohu vart
1 tl köömneid
2 šalottsibulat
oliiviõli
0,5 l kanapuljongit
200 g basmati riisi
2x400 ml kookospiima
McCormick meresoola
McCormick musta pipart
4 laimi mahl

Koori kõrvits ja puhasta seemnetest, tükelda paari sentimeetri
suurusteks kuubikuteks. Seejärel valmista ette ka teised "supipõhja" koostisained - ingver tükelda õhukesteks viiludeks, šalottsibul väikesteks kuubikuteks, tšillist lõika rattad, küüslauk purusta väikesteks kuubikuteks ning viimasena lõika sidrunirohi esmalt pikuti pooleks ja seejärel paari sentimeetri pikkusteks kangideks. Seejärel pane üks suurem pott tulele ja lisa potipõhja veidike oliiviõli. Kui õli on kuumenenud, lisa potti tükeldatud ingver, tšilli, sidrunirohi, köömned, küüslauk, šalottsibul ja anna neile kerge pruunikas jume. Kuumutamise lõppfaasis lisa kõrvits. Nüüd lisa kanapuljong ja lase supipõhjal keema tõusta ning siis lisa riis ja kuivatatud laimilehed. Kui riis ja kõrvits on peaaegu pehmed, lisa kookospiim. Maitsesta supp soola, musta pipra ja laimimahlaga. Serveeri supp kõrvitsakoorest, vahetult enne laualeandmist lisa veidi värsket koriandrit.

Ütlen kohe ära, et sibulat me sisse ei pannud! Laimilehti ka mitte, sest ei leidnud neid poest. Riisi asemel panime hoopis kanafileed. Minu jaoks oli väga huvitav nüanss köömned. Ma ise ei olnud varem neid toiduvalmistamisel kasutanud ja tõtt-öelda ma ei kujutanud ka hästi ette, kuidas need võiksid supi sisse sobida. Aga sobisid väga hästi ja andsid supile palju juurde. Kõrvale tegi Laura lehttainapulki seesamiseemnetega. Neid oli hea hiljem ka niisama krõbistada.