Nii hea on kuidagi. Ausalt ka :)

Reede õhtu, oo kui hea

Olen ma ka ikka. Magasin diivani peal oma une ära ja nüüd, kui võiks magama minna, pole und kusagil. Sattusin hoopis muusikat kuulama.
Ennist vaatasin netist "MI-d", sest eile ei saanud vaadata. Seal näitas, kuidas Loitme aasta muusiku auhinna sai. Eriti soe tunne tuli, kui Loitme, ise saatejuhiga rääkides, järsku ühele tüdrukule üsna rahulikult ütles: "Kärt, ära mölise, palun!" Haha. See käib tal alati nagu kuidagi muu seas. Ja "Virmalised" kõlas ikka pagana hästi. Tundus isegi, et nad laulavad seda veel kiiremini kui meie ajal. Vinge. Peaks neid jälle kuulama minema.

Jaa. Aga nüüd võiks kuulata paar unelaulu ja siis tuttu minna. Isegi veiniklaasi ei jõudnud lõpuni juua. Vaat nii on lood siinpool sood.

Ma poleks eales osanud arvata, et ühel heal päeval hakkan Kaie ja Kaia-Liisaga Tallinnas kõrvalmajades tööle ja nendega lõunal käima. Nii tore :)

Nüüd aga peaks tegema tassitäie teed, sööma ühe tüki šokolaaditorti ja siis varsti juba voodisse kobima, sest täna hommikul oli lihtsalt hirrrrmus uni. Aga no õhtuti ei ole uni minu jaoks kunagi eriti magus tundunud, nii et arvatavasti läheb tänagi nii nagu alati.

Homme, ausõna.

Vürtsikat uut!

Haha. Minu uus aasta algas küll suurepäraselt. Saabusin Tartust nagu sõjast: juuksed kõrbenud, nägu tahmane ja põlve all vinge sinikas. Aga muidu oli ju tore.
Nüüd on küsimus selles, kuidas saada homme hommikul jälle kell 7 üles, kui viimased viis päeva on olnud vabagraafik. Praegu igatahes pole uneraasugi, seepärast tegin just tassitäie teed, mis väidetavalt peaks tooma hea une.
Olin täna natuke tubli ka ja avasin üle hulga aja selle neetud magistritöö faili. Jah, kui seda natuke silmitseda, siis ei tundugi see nii hull. Igatahes on nüüd tagumine aeg ennast kokku võtta!

Alanud aastalt ootan palju. Eelkõige endalt. Kaks suurt ja hulk pisemaid eesmärke on igal juhul seatud.