Kui elektrit ei ole

Kõht oli koolist tulles täitsa tühi ja plaanisin kohe kokkama hakata. Sain ehk kümme minutit kodus olla, kui elekter ära läks. Nüüdseks on see juba pea kaks tundi ära olnud, ja kui elektrit ei ole, ei saa ka süüa teha.
Pime on. Ainult küünlad põlevad. Olgu, sellega olen ma harjunud, mul põlevad nagunii igal õhtul küünlad. Vaikne on. Sellega ei ole harjunud. Tahan muusikat. Külm on. Radikas ka ju elektriline. Teed ei saa ka teha. Nuuks :(
Söön ainult kommi. Maasikakommi.

Hiline õhtusöök

Tänane õhtusöök on üsna hilja. Ennist magasin, ja kui tõusin, siis oli kõht kuratlikult tühi. Tegin siis pastat hakkliha ja päikesekuivatatud tomatitega, peale parmesani juust.
Koolis oli pikk päev ja kaks viimast loengut läksid täitsa jutti, nii et kui see lõppes, siis oli mul suur nälg ja lisaks sellele varbad külmunud. Koju jõudes turgutasin end kannutäie ingveriteega, mille lõpp oli oi-oi kui kange, aga pani vähemalt vere käima.
Kohe teen uue kannutäie. Huvitav, kas sellest võib üledoosi ka saada või midagi :P

Eilne kaks klaasi punast veini ja pirni-sinihallitusjuustukook meeldivas seltskonnas oli ka hea.

Laiskus

Vahepeal olen laisk olnud ja teinud väga lihtsaid sööke. Mitte et ma muidu midagi keerulist teeks :P
Aga lihtsalt, need olid kohe eriti lihtsad, mis käivad niimoodi siuh-säuh.
Pühapäeval tegin spagette tuunikala ja tomatipastaga, õigemini grillkastmega, mis sobis sinna tegelikult väga hästi. Kuigi mul tšillipipart polnud, oli kaste piisavalt terav, et seda asendada. Petersell oli ka puudu, aga muidu oli üsna sama maitse nagu sellel, mida ma kevadel tegin.
Eile tegin tomatisuppi. Seekord aga jälle nii, nagu olen harjunud tegema, mitte nii, nagu ma eelmine kord katsetasin. Tuli parem.
Täna ei pea midagi tegema, kuna tegin suppi nii, et jätkuks tänaseks ka. Höhööö.

Eile õhtul toimetasin (Anule meeldib see sõna, ma tean) teiste kööginurgas. Tegime kanafileed kookospiimaga, kuid veidi teistmoodi, kui ma kodus tegin. Mul oli küll mingi retsept kaudselt silme ees, kuid suures osas tegin ikka omamoodi.
Kuna poes ei olnud punast karripastat, siis ostsin hoopis sojakastet, kuna seda läheb ka muidu vaja. Veel läks sisse ingver, küüslauk, paprika ning rullkõrvitsa (suvikõrvitsa) asemel hoopis porgand. Ma ei teagi, miks. Ilmselt tahtsin asjale rohkem värvi anda :P
Karripasta asemel lisasin karrit, natuke soola ka, ja see vist oligi kõik. Kõrvale basmati riis.
Täitsa hea tuli välja, mulle maitses, kuigi mingi aja jooksul läks kõht tühjaks. Mh, ilmselt ei olnud siiski väga toekas söök, kuigi liha oli tervelt 600 grammi.
Edasi täitsime kõhtu suuuuuuure maasika-jogurtikoogiga, mille üks hea inimene meile tõi, ning rohke teega.
Aga reede õhtul oleks me peaaegu nälga jäänud. Kuna minul oli kogu aeg pühapäeva tunne (seekord tegin vastupidi: sõitsin pühapäeval Tallinna ja reedel Tartu), siis ma ei osanud ette kujutadagi, et söögikoha leidmine võib nii raskeks osutuda! Kuna ma olin nädal aega Pangest unistanud, siis alustasimegi sellest, kuid pidime sealt sama targalt välja tulema. Seejärel käisime läbi veel peaaegu kõik kohad, mis enam-vähem piirkonda jäid, ühes kohas isegi istusime juba lauda, aga sealt aeti meid minema. Oli reserveeritud, kuid meil hakkas nälg juba silmanägemist võtma, seepärast ehk ei märganud vastavat silti. Korra jõudsime isegi veel Pange, mõeldes sealt kaasa osta, kuid seda me siiski ei teinud. Vabu kohti endiselt polnud. Lõpuks me hargnesime ja mina mängisin spiooni Itaalia köögi akna taga. Selgus, et seal oli üks laud vahepeal vabanenud (korra juba olime sinna vaadanud), nii et seal me siis maandusimegi. Minul läks loomulikult jälle lasanje loosi, polnud ju ammu söönud ka, peaaegu kaks nädalat.
Veidi ebameeldiv aga oli Itaalia köögi ettekandjate lärmakas seltskond kõrvallauas. Neiud olid ilmselt varakult alustanud, sest kella 10 paiku olid nad juba täiesti hoos. Selleks et nemad lõbutseda saaks, oli tööle võetud paar-kolm uut ettekandjat (võimalik et ka ainult selleks õhtuks), kes matsu eriti ei jaganud, kuid nad vähemalt üritasid (kuigi - ülla-ülla - nad endi sõnutsi suurt midagi ei kuulnud).
Õhtu tipnes ilusa ja väga maitsva roosa trühvliga, mille täpne nimi mulle meelde ei jäänud, kuid see sisaldas sõna baby :P

Uh, nüüd tuli vist pikk postitus, aga nagu Anu mulle eile ütles, siis ma millestki muust kui söögist ei mõtlegi. Peaaegu nõustun :) (vahel mõtlen millelegi muule ikka ka..).

Eile

Kasutasin juhust, et olen kodus ja siin on ahi, ning tegin kartuli-hakklihavormi. See on selline söök, mida ma teen siis, kui mul muud ideed parasjagu pähe ei tule, aga samas see läheb mulle alati. Tartus olen seda panni peal ka kuidagimoodi teinud, aga see pole ikka see. Niisiis sain eile ahjuvõlusid kasutada. Hakkliha ma küll soolasin üle (kokk on armunud?!), aga lõppkokkuvõttes kartul ja hapukoor mahendasid asja ning välja tuli päris hea. Õde muidugi ütles, et tema arvates oli täitsa mage, aga tema jaoks on alati mu toidud magedad. Mariliis see-eest jälle alati hurjutas mind, et tahan teda soolaga tappa. Mine võta kinni, keda ma siis uskuma peaks.

Vahelduseks on hea teiste kokakunsti ka nautida ja seda ma sain kodus kuhjaga teha. Reede õhtul oli sinihallitusjuustu- ja ananassikastmega lõhe, laupäeva hommikul pannkoogid maasikatoormoosiga, õhtul indiapärane brolieriroog vms (kookospiim ja värgid; pluss seda saab ka Tartus teha, sest ei vaja ahju!). Pühapäeva hommikul tegi isa bruschetta'sid tomati ja kitsejuustuga ja õhtul oli veiselihahautis kitsejuustuga. Ühesõnaga päris hea oli :)
Eile käisime üle hulga aja jälle lasanjet söömas, oli hea nagu alati, aga kallimaks on läinud. Tuleb hakata ise tegema, kuigi ma nagunii ei oskaks teha nii head, nagu Itaalia köögis on.
Rohkem ma ei räägi midagi, sest ülejäänud õhtul ei olnud söögiga enam midagi pistmist, ainult joogiga :P

Üldiselt oleks mul aeg asjalikuks hakata, kuigi mööda ilma ringi konnata ja lihtsalt olla on ka tore.

Pudel veini ja küpsisekook

Selline oli menüü neljapäeva õhtul pärast rongkäiku.
Aga ma pean ütlema, et me hakkame vist vanaks jääma. Viie peale oli pudel veini (olgu, kaks inimest ei joonud üldse) ja seda jäi järele.
Kook sai otsa ja oleks võinud suurem olla, aga mul ei olnud suuremat alust, kuhu seda teha. Suurem alus on juba ei tea mis ajast kuskil ula peal ja ma kahtlustan, et ma ei näe seda enam kunagi.

Igati ilus õhtu oli muidu ja ma sain ka tõrvikut kanda :)

Miks?

Eile õhtul istusime Pillega köögis. Ma pakkusin talle maitsetut teed (mh, ma ikka ei oska vaarikavartest teed teha) ja tomatisuppi, mille kohta Pille ütles, et arenguruumi veel on. Ometi otsustasin ma just siis, et peaks ikka oma kööginurga jälle avama ja siia vahel oma katsetusi kirja panema.
Tegelikult sai see mõte alguse veelgi varem. See oli siis, kui ma tegin pastat kanafilee ja suitsujuustukastmega. Kindlasti on kuskil mingi selline retsept ka olemas, mina aga segasin need komponendid lihtsalt oma peas kokku ja proovisin sama pliidil teha. Väga lihtne valmistada, maitses ka üsna hästi. Siimule vähemalt küll, ta igatahes küsis, millal ma jälle teen. Mulle maitses ka, ehkki oleks võinud veidi mahlasem olla. Järgmine kord lisan ehk veel mingeid komponte juurde, siis on veel põnevam.
Praegu aga sain küpsisekoogi valmis, nii et õhtul hakkame ülikooli 375. tähistama!

Söömiseni!

Kööginurga teine tulemine

Selle fraasi (pealkirja) varastasin ma tegelikult Siimu blogist (andesta, Siim!), aga kuna ta ise arvas ka, et ma võiksin jätkata, siis ta ehk ei pahanda. Rahva nõudmisel pean kööginurgale jälle elu sisse puhuma.
Nii et olge valvel. Kööginurk alustab peagi!

Kohtumiseni köögis!