Käpardlus

Kui miski läheb untsu, siis läheb ka kõik järgnev. Laupäeval polnud mul köögis just kõige parem päev. Kõik algas sellest, et tegin õhtusöögiks kanafileed kookospiimaga. Kõigepealt läks mul ingver veidi kõrbema. Tavaliselt ma olen seda tükeldanud, aga seekord miskipärast riivisin ja hakkas kõrbema teine. Päästsin siis, mis päästa andis, ja viskasin ruttu juurviljad pannile. Kui riisivesi juba täie hooga kees, hakkasin siis kapist basmati riisi võtma. Aga mida polnud, see oli loomulikult basmati riis. Krrrrr! Ma teadsin, et mul sai otsa, aga arvasin, et olin uue ostnud. Ilmselgelt aga mitte. Riisimajandusega olid mul üldse kehvad lood. Metsikut riisi oli ka nii väike nutsakas, pealegi ei oleks see eriti selle söögi juurde vist sobinud, aga no näljaga oleks läinud küll. Õnneks oli mul ka täiesti tavalist riisi, mida küll algul tundus väga vähe olevat, aga pärast tuli täiesti korralik kogus. Järgmisena oli väike jama ka kookospiimaga. Tegin purgi lahti ja vaatan: mida põrgut! See on mingi kamakas, mitte piim. Tegelikult oli vesi all. Kraapisin siis selle pannile ja seal õnneks asi lahenes, ei jäänud tükki ega midagi. Kõige tipuks hakkasin siis riisi maitsema, et kas on valmis. Ja loomulikult olin ma unustanud vette soola panna :D Uhasin siis soola juurde ja see aitas. Võiks küll arvata, et mis käkk sellest kõigest lõpuks tuli, aga tegelikult maitsel polnudki midagi viga, aitas süüa küll :P
Õhtul jätkus mu käpardlus pannkookide küpsetamisega. Ma küll teadsin, et mul ei tule need just kõige paremini välja, aga ikkagi oli nii palju julgust, et kustuda sõbrad pannkooki sööma! Juhei! Esimene pannkook nägi välja selline:

Teine oli üpris samasugune :D Alates kolmandast hakkas juba looma ja pärast tulid juba täitsa ilusad. Ma ütleks, et need olid pannkoogid a la Kairit. Ma olen üsna kindel, et mitte keegi peale minu ei oska nii ilusaid kooke teha!

***

Täna nägin selle kevade esimest liblikat. Kollast liblikat!
Hommikul oli nii hea kooli minna, päike paistis ja tuju oli priima. Loengus oli päris keeruline paigal olla :P
Nii hea, kui sees on säde, mis teeb rõõmsaks ja rahutuks.

Teekõrvane

Vahel on päris kasulik teha endale nii suur kogus süüa, et mitu päeva on muretu. Üldjuhul mulle ei meeldi kaks või rohkemgi päeva järjest ühte toitu süüa, üksluiseks läheb. Aga nüüd juhtus jälle nii, et tegin hunniku hakkliha tomatipastaga. Esimesel päeva sõin seda spagettidega, ülejäänud kahel päeval penne'ga. Tänaseks jäi vaid väike kogus, millest ma eile lihtsalt jagu ei saanud. Seega oli täna ainult soojendamise vaev. Pärast kerisin end voodile kerra ja sõin magustoiduks viinamarju peale. Nii et vahel võib mu üüratutest toidukogustest isegi kasu olla, vähem vaeva ja ajakulu. Üldjuhul aga - inimesed, tulge külla, kui ma süüa teen :D
Tegelikult tahaks pannkooke. Keegi võiks mulle neid näiteks pühapäeva hommikul teha. Või mina võiks kellelegi teha. Esimene variant oleks muidugi teretulnum, aga peaasi on siiski pannkoogid ise ja et oleks, kellega neid jagada!
Veini ja seltskonda tahaks. Teatrisse tahaks (oma viga muidugi, et ma oma lubadusi ei suuda täita). Rännata tahaks. Vabadust tahaks. Soojust tahaks. Kallistada tahaks..
Ja veel igasuguseid asju. Aga huvitav, kui kaua võib midagi tahta, nähes, et sa seda ilmselt niikuinii ei saa. Vahel tundub, et lõputult, sest kui miski sügavale südamepõhja poeb, siis seda sealt enam välja ei saa.
Aah, aitab. Tee tahab joomist ja raamatuvirn laual lugemist!

Pühad

Näete, kui asjalik ma kodus olin :P

Rõõmus või rõõmus

Tegin täna hommikul külmkapiukse lahti ja mis ma näen - ongi! Koer. Kirju koer. Kaks tükki lausa! Mis nemad sääl teevad või kuidas sinna said, mina ei tea. Ma ju kardan koeri.
Kuidagi hea ja rõõmus on olla. Hoolimata sellest, et mõni asi ikka üsna tugevalt häirib ja tuju rikub. Aga mul on isegi nii hea tuju, et suudan end vaos hoida :p Ainult naerataks kogu aeg.
Tegelikult ei olegi nagu millegi üle eriti rõõmustada, kui nüüd mõtlema hakata. Aga tühja sellest, ma õitsen edasi!
Hämmastavaid asju juhtub ikka ka vahel, nimelt läksin eile enne südaööd magama. Hah! Ja veel...polegi ammu nii hilja (või vara?) koju jõudnud, et väljas juba valge. Ilus hommik oli igatahes.
Ja see ka veel, et võib-olla juhtub esmaspäeval või teisipäeval midagi omamoodi põnevat. Näis.

Mmmmaasikas!

Ma arvan, et on päris vahva teha hunnik maasikajäätist ja see siis vastu ööd endale sisse keerutada. Õnneks Mari aitas :P
Aga veelgi vahvam on see, et õues ja südames on kevad ning see teeb meeldivalt rahutuks.. :)

Laupäevane idüll

Trallallaaa. Täna otsustasin, et on paras aeg midagi uut katsetada. Katsetamiseks aga on aega vaja, seepärast osutus tänane päev õigeks. Kui ma olin juba mitu head tundi laua taga istunud ja tööd teinud, sai mul lõpuks sellest küllalt. Sirutasin end püsti ja rühkisin tugevat ning külma tuult trotsides poodi. Tagasi tulles oli juba märksa parem.
Niisiis tegin jälle vana head lemmikut, kanafileed, aga täna veidi teistmoodi kui tavaliselt. Ühesõnaga üritasin sellele justkui mingi kastme teha (hiinapärast vms). Kõigepealt pruunistasin pannil porgandid, rullkõrvitsa ja herned ning panin need siis kõrvale oma aega ootama. Paprikat oleks ka tahtnud, aga kaupsis ei olnud jälle ilusat paprikat, ma ei saa aru, mis seal toimub. Nii, järgmiseks läksid pannile soola, pipra ja karriga maitsestatud kartulitärklises veeretatud kanafileetükid. Kui need ka ilusti pruunid ja puha, kallasin hulka kohvikoore, supilusikatäie sojakastet ja natuke kanapuljongit. Millalgi vist läks küüslauk ka sisse. Kõige lõpuks said juurviljad ka kana hulka ja valmis see oligi. Kõrvale basmati riis muidugi.
Täitsa hea tuli välja kogu see kupatus. Maitses hästi, kuigi kaste oli veidi liiga paks ehk. Oleksin võinud vähem kartultärklist panna. Aga jäi igatahes mahlakam kui üldse ilma kastmeta, nagu ma tavaliselt olen teinud.
Nüüd tuleb natuke leiba luusse lasta ja siis jäätise kallale. Kui veel ühe tilga veini ka saaks, siis oleks ju lausa taevalik..

:)