Opened my eyes today
And I knew there's something different
Saw you in a brand new way
Like the clouds had somehow lifted

And if yesterday I heard
Myself saying these words
I would swear it was a lie

I don't know why
But suddenly I'm falling
Was I so blind
I was loving you all the time
Now I'm hopelessly addicted
Helplessly attracted

I'll make a wish this day
And I'll send it to the heavens
That we will always stay
Entwined like this forever

And though the world may change
Coz nothing stays the same
I know we will survive

I don't know why
But suddenly I'm falling
Was I so blind
I was loving you all the time
Now I'm hopelessly addicted
Naturally we acted

I don't know why
But suddenly I'm falling
I was so blind
I was loving you all the time
And now I'm
Hopelessly addicted
Helplessly attracted
Chemically reacted
Naturally we acted
I was loving you all the time
Hopelessly addicted
Helplessly attracted
Chemically reacted
Naturally we acted

(The Corrs "Hopelessly Addicted")

Ilus pühapäev

Täna hommikul tegi isa mu üht lemmiksalatit. Ma ei teagi selle nime, aga see on lihtne, kerge ja puhta maitsega. See koosneb kirsstomatitest, vutimunadest, mozzarellast ja basiilikust. Peale käib kaste, mille täpset koostist ma ei teagi, kuid kindlasti on seal oliiviõli, palsamiäädikas ja küüslauk. Ilmselt ka sool ja pipar, näiteks. Siinkohal on pilt ühest eelmisest salatiteost:

Õhtusöök oli ka hea. Lõhe sinihallitusjuustu ja krevettidega. Kõrvale oleks hästi passinud valge vein, kuid pidin siiski loobuma.

Magustoiduks korralik kogus hingelist kosutust. Olen siiani lummatud.

Aga homme on esmaspäev ja hoopis uued tuuled. Loodetavasti.

Uus!

Eile tegin kartuli-porgandipüreesuppi. See oli mu esimene katsetus püreesuppide vallas ja peaks ütlema, et õnnestus. Kartsin küll, et võib-olla jäävad tükid sisse või on muidu maitsetu möks, aga seda ei juhtunud. Isegi maitse oli olemas. Lisasin veel peterselli ka, kuigi retsept seda ette ei näinud. Eile tegin suppi vahukoorega, kuid järgmine kord võiks proovida (sulatatud) juustuga.

Peale selle on mind tabanud smuuti-hullus. Kodus korra tegin ja nüüd ei saagi enam lahti sellest. Muudkui mikserdan. Aga vähemalt ei söö ma siis pidevalt šokolaadi-kooki-küpsist. Ehk. :P
Lapsed, smuuuuuuutile! :D

Pühapäevahommikune

Kes teab, mis mulle sisse läks, igatahes käskisin end täna hommikul mõistlikul ajal üles äratada, et ma saaksin hakata pirukaid küpsetama. Aetigi mind siis mõistlikul ajal üles, kuid kuna minu uni on teada, siis päris üles tõusin natuke vähem mõistlikumal ajal. Lehttaina-viineripirukad ning magusad lehttainapirukad õunte ja aprikoosimoosiga valmisid enam-vähem keskpäevaks, seega sai sellest midagi hommiku- ja lõunasöögi vahepealset. Välimuselt oleks võinud pirukad veidi kobedamad olla, aga maitse oli täitsa hea. Järgmine kord püüan siis ka välimusele veidi rohkem rõhku panna :P

Oh, ma juba tean, et Tartus hakkan jälle ahjust puudust tundma..
Hea aga on see, et sain täna endale ühe üsna vajaliku väikese kodumasina, mis peaks mu söögitegemisvõimalusi jällegi natuke suurendama. Juhei! :)

Smuuuuuuti!

Hah. Tegin just smuutit. Nii hea oli, peaks isegi tihedamini tegema. Koogi ja šokolaadi asemel näiteks :P

Kirju koer

Tegin kaks korda: jõuludeks ja aastavahetuseks. Esimest korda tuli väga hea, teist korda läks natuke aia taha see koer. Ei tea, kas asi oli selles, et kasutasin teistsugust võid kui esimesel korral ning kondenspiim oli kakaoga, või miks ta veidi nässu läks. Igatahes jäi ta teisel korral pisut vedelaks. Külmkapis hangus küll üsna kenasti ära, kuid välja võttes läks kiiresti pehmeks. Maitse polnud ka nii hea kui esimesel koeral, kuigi ega ta halb ka just polnud. Siiski sai jõulu-koer kähku otsa, aastavahetuse oma aga unustati ühel päeval sootuks ära :P
Kolmapäeval aga avastasime selle kapist ning õhtul vanaema juurde minnes võtsime seda kaasa. Aga ega see siis veel otsa saanud. Eile käis Raido siin, sõi, ja kiitis, et nii hea on. Lubas täna ka tulla ja ülejäänu ära süüa :P
Nüüd ma igatahes tean, et kui järgmine kord teen, kasutan ikka sama toorainet mis esimesel korral.