Tegin kaks korda: jõuludeks ja aastavahetuseks. Esimest korda tuli väga hea, teist korda läks natuke aia taha see koer. Ei tea, kas asi oli selles, et kasutasin teistsugust võid kui esimesel korral ning kondenspiim oli kakaoga, või miks ta veidi nässu läks. Igatahes jäi ta teisel korral pisut vedelaks. Külmkapis hangus küll üsna kenasti ära, kuid välja võttes läks kiiresti pehmeks. Maitse polnud ka nii hea kui esimesel koeral, kuigi ega ta halb ka just polnud. Siiski sai jõulu-koer kähku otsa, aastavahetuse oma aga unustati ühel päeval sootuks ära :P
Kolmapäeval aga avastasime selle kapist ning õhtul vanaema juurde minnes võtsime seda kaasa. Aga ega see siis veel otsa saanud. Eile käis Raido siin, sõi, ja kiitis, et nii hea on. Lubas täna ka tulla ja ülejäänu ära süüa :P
Nüüd ma igatahes tean, et kui järgmine kord teen, kasutan ikka sama toorainet mis esimesel korral.
4 comments:
Koreas süüakse koeri. Väidetavalt... Jah. Jajah. ma rohkem ei oskagi sellest midagi kosta.
aga kas kirju koer ja hot dog on sugulased? ses mõttes, et näiteks hot dog on tema vanaonu, kes sõja ajal üle mere põgenes ja kuulsaks sai! vot.. nii vist ongi
Kui sugulased, siis pigem juba õde. Näiteks. Kuum tšikk.
Aga ma pole varem sel teemal mõtteid mõlgutanud, seega ei oska minagi midagi targemat kosta.
Kunagi oli aga järgmine lugu: oli paljulapseline pere, üsna vaene jne. Ühekorra kutsuti naaber külla, pakuti praadi. Mees sõi, mõtles, et kust äkki siis nüüd liha. Lõpuks, pärast söömist, söandas küsida. Pereisa vastas ilmsüütult ja ausalt, et neil oli eelmisel päeval koer ära surnud. Ma ei tea ainult seda, kas koer oli kirju või ühevärviline.
Siia sobib mu kunagine postitus, mis sündis mingi meediameediakursuse eufooriast...
http://amethystic.blogspot.com/2006/09/austria-majanduskriisi-jrgsetel.html
Post a Comment