Kõrvitsasupp ilma kõrvitsata ...

... ehk lugu sellest, kuidas meil Lauraga oli plaanis toiduklubi teisel kohtumisel teha aasiapärast kõrvitsasuppi ja serveerida seda kõrvitsa sees, aga oleksime pidanud suppi äärepealt ilma kõrvitsata tegema, sest kõrvitsa, ehkki küll ainult ühe viiluna, leidsime alles kolmandast poest. Nii et kõrvitsasupp meil siiski oli, aga kõrvitsa seest me seda tõsta ei saanud. Supp ise oli küll hea.

600 g kõrvitsat
väike peotäis kuivatatud laimilehti
1 keskmine tšilli
3 küüslauguküünt
2-3 mugulat ingverit
4 sidrunirohu vart
1 tl köömneid
2 šalottsibulat
oliiviõli
0,5 l kanapuljongit
200 g basmati riisi
2x400 ml kookospiima
McCormick meresoola
McCormick musta pipart
4 laimi mahl

Koori kõrvits ja puhasta seemnetest, tükelda paari sentimeetri
suurusteks kuubikuteks. Seejärel valmista ette ka teised "supipõhja" koostisained - ingver tükelda õhukesteks viiludeks, šalottsibul väikesteks kuubikuteks, tšillist lõika rattad, küüslauk purusta väikesteks kuubikuteks ning viimasena lõika sidrunirohi esmalt pikuti pooleks ja seejärel paari sentimeetri pikkusteks kangideks. Seejärel pane üks suurem pott tulele ja lisa potipõhja veidike oliiviõli. Kui õli on kuumenenud, lisa potti tükeldatud ingver, tšilli, sidrunirohi, köömned, küüslauk, šalottsibul ja anna neile kerge pruunikas jume. Kuumutamise lõppfaasis lisa kõrvits. Nüüd lisa kanapuljong ja lase supipõhjal keema tõusta ning siis lisa riis ja kuivatatud laimilehed. Kui riis ja kõrvits on peaaegu pehmed, lisa kookospiim. Maitsesta supp soola, musta pipra ja laimimahlaga. Serveeri supp kõrvitsakoorest, vahetult enne laualeandmist lisa veidi värsket koriandrit.

Ütlen kohe ära, et sibulat me sisse ei pannud! Laimilehti ka mitte, sest ei leidnud neid poest. Riisi asemel panime hoopis kanafileed. Minu jaoks oli väga huvitav nüanss köömned. Ma ise ei olnud varem neid toiduvalmistamisel kasutanud ja tõtt-öelda ma ei kujutanud ka hästi ette, kuidas need võiksid supi sisse sobida. Aga sobisid väga hästi ja andsid supile palju juurde. Kõrvale tegi Laura lehttainapulki seesamiseemnetega. Neid oli hea hiljem ka niisama krõbistada.