Suvi vist

Kell näitab peaaegu südaööd ja mõistlik oleks ju magama minna, kuna homme on ikkagi tööpäev :P
Aga oh ei, mina hakkasin just jäätist sööma ja mõtlen, et võiks natuke Saaremaa muljetest ka pajatada. Tegelikult mis siin ikka rääkida, Saaremaal on iga kord hea olla. Seal on alati tunne, nagu oleksin muust maailmast ära lõigatud ja keegi ei saa mind sealt kätte. Ilmad olid ka väga ilusad.
Seekord olin veetsin aega Kuressaares, minnes käisin korra peretuttavate juurest ka läbi, seal polnud vist juba kaks või kolm aastat käinud. Ühte head sõpra nägin ka üle hulga aja, selle üle on eriti hea meel, ja pidime veel kohtuma, aga ei jõudnudki.
Ehkki ma ütlesin, et suvel ma süüa ei tee ega söö, siis Saaremaal tegin nii üht kui ka teist. Esimest eriti palju. Esimesel õhtul ootas täditütar mind pitsa ja maasika-küpsisetordiga! Mina aga suutsin teda jahmatada sellega, et kui kohale jõudsin, ütlesin kohe, et võtame poest õlut ka :D Mainida tasub ka seda, et üks õhtu tegime kana-klimbisuppi ja magustoiduks tegi täditütar munavalge-maasikavahtu. Hea, kui on oma aiast maasikad võtta! Ma parem ei hakka mainima, kui head need asjad kõik olid ja kui täis meie kõhud pärast seda suurt söömingut olid. Pärast veel klaasike punast veini, mida küll plaanisime mere äärde jooma minna, aga arvasime, et me vist ei jaksa end sinna vedada.
Kõige olulisem on muidugi see, et mu selle suve esimene suplus on ka tehtud. Karujärves! Vees oli soojem kui õues. Pool ajast istusime vist küll, rätikud ümber, sest nii kui päike pilve taha kadus, muutus hoobilt jahedamaks. Aga vähemalt olen nüüd korra vees käinud, ehk tuleb millalgi ka teine ja isegi kolmas kord.
Aitab selleks korraks.