Kaks toiduklubiõhtut on kajastamata, aga eilsest peab tingimata kirjutama. Tegelikult peaks ikka rääkima ka sellest heast kana-juustupirukast, mida me tegime paar nädalat tagasi ühel reedeõhtul, aga sellest ehk hiljem.
Niisiis esmaspäeval arutasime Lauraga võimalikke retseptivariante. Mul oli tegelikult üks juba välja valitud, mida tahtsin proovida, ja Laura oli sellega nõus. Aeg-ajalt uurin ikka "Jamie Itaaliat" ja mõtlen, et peaks midagi proovima sealt. Millegipärast hakkas eriti silma spagetid krevettide ja rukolaga. Sellest tuli väga hõrk ja parajalt terav roog, kõrvale valge vein ja magustoiduks apelsini-mandlikeeks, et oleks midagi jõululikku ka :)
455 g spagette
meresoola ja värskelt jahvatatud musta pipart (meie panime tavalist soola, aga pipar, hmm, paneb mõtlema.
ei meenu üldse pipar eilsest õhtust :P Laura, kas sa mäletad pipart?!)
extra virgin oliiviõli (mul on kodus ainult tavaline oliiviõli, panime seda)
2 kooritud ja väikesteks tükkideks hakitud küüslauguküünt
1-2 purustatud kuivatatud punast tšillikauna (ee, panime tavalist tšillit, sest kuivatet poes ei olnud)
400 g tooreid kooritud krevette
1 väike veiniklaasitäis valget veini
2 kuhjaga sl päikesekuivatatud tomatite püreed või 6 purustatud päikesekuivatatud tomatit
1 sidruni koor ja mahl (mulle tundub, et me koort küll ei pannud :D)
2 peotäit suurteks tükkideks lõigatud rukolat (no seda läks meil küll kõvasti rohkem kui kaks peotäit!)
Keeda spagetid soolases vees. Samal ajal kuumuta pannil
kolm tublit sortsu oliiviõli ja viska sinna sisse küüslauk ja tšillipipar. Kui küüslauk hakkab pruunistuma, lisa krevetid ja prae neid minutike. Lisa valge vein ja tomatipüree ning lase paar minutit tasasel tulel podiseda. Kui spagetid on valmis, nõruta need sõelal ja jäta veidi keeduvett alles. Tõsta spagetid kastme juurde, pigista peale sidrunimahl ja lisa pool tükeldatud rukolat. Kui soovid kastet veidi vedelamaks muuta, lisa spagetikeeduvett ja maitsesta. Jaga nelja taldrikusse ja puista üle riivitud sidrunikoore ja ülejäänud rukolalehtedega (ahah, nüüd ma siis tean, miks sidrunikoor ei meenunud, me lihtsalt ei lugenud retsepti viimast lauset!).
Teha oli seda toitu üsna lihtne. Huvitavaim osa oli tomatite püreestamine :P Aga hea roog oli, tõesti hea. Meid oli eile veel rohkem kui tavaliselt - lausa neli. Köögis laua taga oleks väga kitsaks läinud, seega tegime põrandapikniku. Njah, oleks võinud ju laua elutuppa tõsta ja inimese kombel süüa, aga.. ega see ju sööki paremaks tee :)
Keeksiga on hoopis selline lugu, et ei mulle ega Laurale (nagu hiljem selgus) üldiselt keeks eriti ei meeldi. Aga nädalavahetusel sünnipäeval käies tuli kuidagi keeks jutuks ja mul tuli selline keeksiisu, et kohe tahtsin saada :D Ja kui Laura esmaspäeval selle ideega lagedale tuli, siis - ajastus oli parim, ma ütleks! Aga see keeks oli hea ja mahlane. Laura ütles, et oligi otsingusse pannud "mahlane keeks" ja nii selle leidnud. Juhei!
2 apelsini
150 g võid
2 dl suhkrut
2 muna
2 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
200 g mandleid (jahvatatud)
Pese apelsinid, riivi ühe apelsini koor ja pressi kahe mahl. Vahusta toasoe või ja suhkur. Lisa ühekaupa ja pidevalt vahustades munad. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber, sool ja mandlijahu ning lisa võivahule. Kõige lõpuks sega sisse apelsinikoor ja -mahl. Vala tainas võitatud piklikku keeksivormi ja küpseta 175-kraadises ahjus 45 minutit.
Mandlid olid selle õhtu tegijad muidugi. Meil oli pakk terveid mandleid ja teine mandlilaaste. Aga mul ju ei ole kodus mingit jahvatajat. Laastudega oli lihte, need läksid üsna kergelt pudiks, aga tervete mandlitega.. oojaa! Kui keskendunult me neid hakkisime! Aga asi oli seda väärt, tuleb tunnistada.
Nii et jälle üks tore hea toidu ja seltskonna õhtu oli. Ja ma sain Lauralt jõulukingiks väga vallatu lillelise põlle :) Sellest mul paraku pilti pole panna praegu, sest pilt on Laura fotokas. Keeksist mul ka paremat pilti pole, sest unustasin eile teha ja tegin alles täna.
Wednesday, December 16
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Kusjuures igakord, kui ma mõtlen sellele toidule, lööb mulle vägagi piprase maitse suhu. Sellise mõnusa, loomulikult :)
Ja sidrunikoore osas olen suga sama meelt.
Post a Comment