Eile tegin maailma parimat ja lihtsaimat kala. Julgen nii öelda, sest polnud n-ö õiget kala ammu söönud ja seepärast tundus see veel eriti hea. Eile aga ostsin siis tüki lõhefileed, pistsin selle fooliumisse, raputasin peale natuke soola, sidrunipipart, kuna unustasin sidrunit osta, ja ohtralt tilli. Samal ajal kui kala küpses, tegin porgandi-apelsinisalatit, kuhu seekord riivisin katsetamise mõttes ka tüki ingverit. Sobis ilmselgelt hästi, oleks võinud isegi rohkem panna. Ma ei keetnud kala kõrvale isegi riisi ega midagi, tahtsin keskenduda ainult kalale :P Aga no salatit pidasin siiski vajalikuks. Ja kala oli tõesti hea! Ausalt. Hämmastav on, et nii lihtsalt saab valmistada nii lihtsa hõrgutise.
Õhtul tulid vanemad maalt ja vanaema saatis mulle nendega piparmünti, kuivatatud õunu ning ka õunakoori tee tegemiseks. Mmmõnus. Tegingi kohe kannutäie piparmünditeed ja veendusin, et see on vist tõesti parim tee maailmas!
Veel rõõmustab mind see, et Rootsi pruun juust on jälle müügil. Leidsin selle ükspäev külmkapist! Huvitav, miks ma Rootsis selle peale ei tulnud, et seda poest otsida.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
6 comments:
Mind muidugi ei kutsutud kala sööma, ehkki mul oli õudne nälg võib-olla. Juustu tahan ka!
Jah, mina ka!
Millal mina pole teid sööma kutsunud? Ja, Siim, ise sa ütlesid, et ei julge tulla!
Mina julgeks, kui kutsutaks. Ma polnd kaua nii head kala saand kui tookord su juures maal.
Kairit, oleks aeg süüa jälle!
:D
Post a Comment