Lõhefilee

Eile tegin esimest korda elus kala. Kõlab kummaliselt tegelikult. Kui ma tavaliselt üksi kodus olen, teen kanafileed vms, mida saab ahjus teha. Ma ei teagi, miks ma pole varem selle peale tulnud, et kala teha. Võib-olla seepärast, et tavaliselt, kui meil kala tehakse, ostetakse terve kala ja seda peab puhastama ning muidu sellega mässama. Olen kindel, et seal pole tegelikult midagi keerulist, aga fileega on ju eriti lihtne. Niisiis ostsin tüki lõhefileed, kastsin seda sidrunimahlaga, lisasin veidi soola ja tilli loomulikult ka. Väga lihtne, aga väga hea. Toob kala maitse kõige paremini esile. Kuna ma sain poest päris suure tüki, siis tegin kõrvale ainult salatit, riisi vms ei hakanudki tegema.

Muidu läks Tallinnas-käik igati asja ette, eile oli igati tore ja lõbus õhtu. Üllatusi jagus samuti. Teine kordki võiks.
Njah, oleksin ma mag.tööga ka veidikene asjalikum olnud, oleksin ma praegu veel rohkem rahul.

Ja jällegi veendusin, et on ikka hea küll, kui on olemas keegi, kellele saab ka oma kõige veidramatest mõtetest ja tunnetest rääkida. Ma loodan, et see jääbki nii :)

Sooda olen.

Muidugi on hea mõte minna Pange sööma ja vaadata aknast, kuidas inimesed Dagö kontserdile lähevad..

Rahvusvahelise toidu pidu

Isver-susver. Jummel küll! Ma ei olegi veel kirjutanud oma suurepärasest ja elamusterohkest kolmapäevast! Vaatasin eelmisest sissekandest, et pidin mõni päev võib-olla natuke niuguma, aga ma ei tee seda mitte (magistritöö mõjutused)! Lihtsalt ei ole enam põhjust niugumiseks.
Kolmapäeval oli igati põnev ja vinge õhtu, mis sai alguse sõna otseses mõttes söögist :P
Nimelt tutvusin ma kaubamaja toiduosakonna riiulite vahel ühe havai noormehega. Seda, et ta havailane on, sain ma muidugi hiljem teada. Ma möödusin temast ja ta peatas mu lausega "excuse me, do you speak English" ning palus aidata leida maisitärklist. Selle leidmine oli muidugi omaette ooper, sest mu inglise keele toiduainete sõnavara ei ole just hiilgav. Lõpuks leidsime siiski vajaliku kauba ja ta kutsus mind õhtul Raatuse ühikasse, kus tehtavat igasuguseid rahvusvahelisi toite. Ma lubasin mõelda ja nii meie teed lahku läksidki.
Mind aga hakkas see üritus huvitama ja mõtlesin, et kuidas ma siis ei lähe, kui kutsutakse! Nii ma võtsingi Mari kaasa ja seadsime sammud Raatuse ühika poole. Tunne oli veel üsna kõhe, sest mul polnud tegelikult aimugi, mis seal täpselt toimub, aga lõpuks olime siiski juba seal uudistamas. Üsna pea nägin oma uut sõpra (siis ma saingi teada, et ta on Havailt) ja siis enam taganemisteed loomulikult polnud :P Õnneks, sest tegemist oli tõeliselt vahva üritusega, kus terve üks korrus oli suur pidu. Eri riikide välistudengid pakkusid oma rahvustoite ja ka -jooke (ühe USA tüdruku pakutav õunashot oli päris huvitav ja maitsev elamus). Eestlaste laud verivorsti, hapukurgi, kamabatoonikeste, Vana Tallinna jms-ga oli muidugi ka esindatud. Havai noormehe kookosemagustoit oli ka väga hea.
Igatahes oli põnev suhelda välistudengitega. Seal oli ka kaks austraalia noormeest, kellest ühega sain veidi pikemalt rääkida. Ja kui nad omavahel rääkisid, siis oli küll nii, et oumaigaaad! :D Mulle õudselt meeldib austraallaste aktsent! Ühe austraallase ja ungarlasega läksime hiljem veel Maailma, kui teised kluppi suundusid.
Ühesõnaga oli väga huvitav ja vahva õhtu, mõnusalt värskendav ning inspireeriv. Just seda oligi vaja.

Seda ka, et ma sain täna lõpuks Dagö uue plaadi! Kuigi kahju, et ma kontserdipiletist ikka ilma jäin, see elamus oleks ka praegu marjaks ära kulunud. Aga siiski :)

Söömisrõõmud

Kõigepealt pean rääkima nädalavahetusest, mis oli tõeline söömisparadiis ehk siis vanaema sünnipäev. Loomulikult oli laual seapraad, hapukapsas ja kartul. Peale selle makaronisalat, singirullid, lihapallid, suitsukana, soolalõhe, mitut sorti heeringafileed, kalakotletid tomatikastmes (vaieldamatult kõigi lemmikud, viimaste pärast läheb kismaks!), hapukurk, juust. Kindlasti oli midagi veel, praegu lihtsalt ei meenu. Lisaks kolme sorti torti ja veel mingi kringli moodi asi. Ja muidugi vanaema enda valmistatud liköörid, seekord saime mustsõstra ja kirsi oma. Hea, et mul praegu kõht täis on, muidu ma ei suudaks seda siin kirjutada :P Kõik muu oli ka tore ja nalja sai palju nagu ikka ning veel toredam oli, et emps ka jälle seal oli :)
Pühapäeva õhtul tegin jällegi pannkooke, seekord väikseid ehk hapupiimapannkooke. Tegelikult ma tegin keefiriga, aga see selleks. Päris head tulid, kuigi kui ma oleksin munavalge ja -kollase eraldi vahustanud, oleksid kohevamad tulnud. Sõin neid kohupiima ja vaarikamoosiga. Tegelikult mulle meeldivadki need väiksed pannkoogid rohkem kui ülepannikoogid, kuigi viimasel ajal on ka ülepannikad rohkem meeldima hakanud. Varsti teen jälle.
Eile mõtlesin jälle midagi uut teha proovida ja tegin kanapüreesuppi. Seda oli äärmiselt lihtne teha ja koosnes põhimõtteliselt ainult kolmest komponendist. Kõigepealt keetsin kanafilee. Seejärel keetsin ühe porgandi ja paar katulit ning kui need olid peaaegu pehmed, panin kanafilee nende hulka. Lisasin ka natuke kanapuljongikuubikut ja lasin veel keeda. Lõpuks püreestasin kõik ära ja oligi valmis. Päris hea tuli, kuid kui teinekord teha, võiks isegi rohkem kana olla ja ehk ka veel mingeid komponente juurde lisada.
Täna aga tegin kartuliputru. Oi-oi kui soolast kartuliputru :D Ei tea, mis mul arus oli, et nii väheste kartulite puhul nii julgelt soolasin. Kõrvale tegin segu hakklihast, tomatitest ja ubadest. See ei olnud õnneks väga soolane, seega sai süüa küll. Praegugi on veel kõht täis. Aga hiljem ehk läeb üks tass kakaod.

Niuguks ka natuke, aga ei viitsi. Võib-olla mõni teine päev.