Liiga hea

Nüüd on see varsti-varsti juba ammu möödas. Või tegelikult, mis nüüd nii ammu, aga tundub küll niimoodi.
Kodus on nii hea. Tõesti - liiga hea. Ehkki aeg lendab tohutu kiirusega ja kogu aeg on nii palju tegemist, et kodus ei jõuagi väga palju olla. Aga tuleb sügis ja pimedus ja küll siis saab olla.
Külalisi on juba käinud ja ilmselt käib veel tükk aega, aga ometi oli kolmapäeval hea olla lihtsalt niisama kodus, nii et kedagi ei tulnud, ise ei pidanud kuskile minema ja mingeid kohustusi ka polnud. Tegin rahulikult süüa, käisin pargis ja mere ääres jalutamas (kus tuli ette paar üsna sürri juhtumit) ning lugesin. Lugenud olen viimasel ajal üsna palju ja õhtuti on mind raamatut sulgema sundinud vaid jõuliselt silmatükkiv uni, mis väga kummalisel kombel on hakanud viimasel ajal kuidagi eriti vara peale tulema, nii et olen nii mõnigi kord lausa diivanile tukkuma jäänud.
Tegelikult aga peaks järgmisel nädalal ikkagi uuesti sisustamise käsile võtma, muidu ma järsku harjun elama ilma raamaturiiuli, kummuti, söögilaua, vannitoa kraanikausi ja palju muuta, sest esmavajalik on olemas. Interneti võiks ka ikkagi hankida, ehkki ma olen selleta juba liiga harjunud. Esmajärjekorras on muidugi vaja kõlareid, sest ma lihtsalt e i s u u d a enam muusikata elada. Vajan muusikat!