Kööginurk

Värviline vastlapäev

2010-02-25T22:55:00.005+02:00

Vahepeal oli ka vastlapäev. Hernesuppi ei teinud, vastlakukleid ka mitte. Viimaseid ostsin küll poest, sest nendeta pole ikka õige vastlapäev.
Minul oli hoopistükkis millegi värske isu, mistõttu otsustasin teha salatit. Salat oli mu enda looming ja tuli päris maitsev. Värske ja kevadine :)

Kevadine kanasalat
(kogused ühele)

150 g kanafileed
jääsalat
peotäis kirsstomateid
üks pirn
üks apelsin
100 g fetajuustu
peotäis röstitud seedermänniseemneid
soola
pipart

Pruunista kanafileetükid pannil ja maitsesta soola-pipraga. Vahepeal lisa kanale apelsinimahla. Aseta kaussi jääsalatilehed, lisa kanafilee, poolitatud kirsstomatid, tükeldatud pirn ja seedermänniseemned. Lisa ülejäänud apelsinimahl. Sega, lisa feta ja serveeri kohe.

Juubelihõnguline

2010-02-25T21:59:00.003+02:00

Eelmisel nädalal kokkasime Lauraga koos kümnendat korda. Juhei! Seekord tegime mozzarella'ga täidetud hakkliharulle laimikastmega. Kõrvale suvikõrvitsa-paprika-banaanihautis. Põnev ja hea.

Mozzarella'ga täidetud hakkliharullid laimikastmega
800 g segahakkliha 4 sl vett

2 tl soola 2 tl musta pipart 150 g mozzarella juustu 100 g fetajuustu 1 dl hakitud peterselli 2 sl õli 8 puidust grillvarrast

Laimikaste
5 dl maitsestamata jogurtit 2 laimi riivitud koor 2 küüslauguküünt 1 sl hakitud peterselli 0,5 tl soola 0,25 tl musta pipart

Sega hakkliha vee, soola ja 1 tl pipraga. Vormi segust kaheksa neljakandilist pätsi (10 x 10 cm). Tõsta igaühele tükike mozzarella't ja fetajuustu, riputa peale hakitud peterselli ja musta pipart. Moodusta hakklihapätsikestest rullid, nii et juust jääb keskele. Torka igasse rulli grillvarras. Määri pealt õliga ning küpseta ahjus 200 °C juures 20 minutit või grillil aeg-ajalt pöörates 12–15 minutit. Kastmeks sega jogurt riivitud laimikoore, pressitud küüslaugu, peterselli ja soola-pipraga.

Suvikõrvitsa-paprika-banaanihautis
1 suvikõrvits 1 paprika 1 banaan soola pipart 1 tl kaneeli Viiluta suvikõrvits ja paprika väikesteks tükkideks ning hauta pannil, kuni segu on ühtlaselt pehme. Maitsesta soola ja pipraga. Lisa viilutatud banaan ja viimaks kaneel.

Rõõmsad porgandid

2010-02-11T19:39:00.010+02:00

Vahepeal on läinud mööda palju aega ja toimunud kaks toiduklubiõhtut. Kõigepealt alustan eelmisest neljapäevast, kui me tegime sibula.. eee.., see tähendab, kalasuppi. Eksootilist kalasuppi kookospiimaga, kui täpne olla. Oli täitsa eksootiline küll. Ja hea ka, hoolimata mõnest komponendist. Et Laura käis poes supikraami toomas, siis kasutas ta juhust ja tõi sealt suure sibula. Lase veel poodi teda, ma ütlen! :P
Muidugi oli ta ka nii range, et ei teinud väljagi minu niutsumisest, et mina ei taha supi sisse sibulat. Küll ma üritasin teda moosida, et keedame puljongi sibulaga ja kurname pärast välja. Aga ei. Sibul sai tükeldatud ja praetud ning suppi ta läkski.

Eksootiline kalasupp kookospiimaga
2 sl õli
100 g sibulat
100 g porgandit
100 g varssellerit
2 tl karripastat
1 l aedviljapuljongit
500 g pangaasiusefileed
400 ml kookospiima

Lõika sibul, porgand ja varsseller väikesteks kuubikuteks. Kuumuta potis õli, lisa aedviljad ja prae kergelt läbi (umbes 5 minutit). Lisa karripasta, sega. Lisa kuum puljong või keev vesi ja puljongipulber. Keeda tasasel tulel kuni aedviljad on pehmed. Lisa tükeldatud kalafilee ja kookospiim, kuumuta läbi.

Pärast proovis Laura mind lohutada, et ükskord teeme sellist rooga, kus on sees midagi, mida tema ei söö. Kahju küll, et need asjad, mida tema ei söö, kattuvad suures osas nendega, mida mina ei söö :P
Aga ma lubasin talle teha pannkooke martsipani ja kirssidega.

Ja siis oli eilne kokkamisõhtu. Menüüs olid meega glasuuritud porgandid köömnetega ning fetajuustuga täidetud kanafilee apselsinikastmes. Mingit kindlat retsepti meil ei olnud, sest tegelikult pidime kokkama täna, seega eile improviseerisime. Hästi tuli välja. Porgandid olid suurepärased ja fetajuust oma soolasusega tasakaalustas magusaid porgandeid. Tegelikult oleks tahtnud teha terveid porgandeid, oleks olnud ilusam vaadata ka, aga meil olid niiiiii suured porgandid, et pidime need väiksemateks juppideks tegema. Mõnusad ja rõõmsad oli need porgandid selles talveõhtus küll.

Mesised porgandid köömnetega

porgandeid
2 sl võid
8 sl mett (või olenevalt porgandikogusest vähem või rohkem)
peotäis köömneid

Puhasta porgandid ja keeda neid u 10-15 minutit, kuni need on pehmemad. Kurna porgandid, tõsta ahjuvormi, sega või ja meega, raputa peale köömned ning küpseta ahjus umbes 200 kraadi juures, kuni porgandid on küpsed.

Fetajuustuga täidetud kanafilee apelsinikastmes
(kogused kolmele)

600 g kanafileed
250 g fetajuustu
2 apelsini
1 sl mett
soola
pipart
1 tl kardemoni

Maitsesta kanafileed soola ja pipraga. Lõika feta tükkideks, aseta kanafileedele ja keera need rulli (rullid võib kinnitada hambatikkudega). Sega kausis kahe apelsini mahl, mesi ja kardemon. Pane kanarullid ahjunõusse, kalla üle apelsinikastmega ja küpseta umbes 200-kraadises ahjus 20-30 minutit.

Magustoiduks küpsetasime läheneva sõbrapäeva auks südamekujulisi lehttainakoogikesi moosi, mustade sõstarde ja mee-pähkliseguga. Mee ja purustatud pähklid sulatasime kokku, panime koos moosi ja marjadega tainale ning küpsteasime 200-kraadises ahjus umbes 10 minutit. Väga lihtne viis teha midagi väga head.

Veisefileetegu

2010-01-18T22:19:00.007+02:00

Selle aasta esimene toiduklubi toimus Laura juures. Seekord olime hästi asjalikud ja tegime veiseliha. Meie, kes me muidu peale kana ja kala eriti midagi ei tee. Mina ise polnud küll kunagi varem veiseliha teinud, seega oli põnev katsetada. Niisiis oli menüüs veisefilee punase veini kastme ja porgandipüreega. Ilus ja maitsev.

Veisefilee kitsejuustuga
4 viilu veisefileed
õli
soola
purustatud musta pipart
3 sl teralist sinepit
8 viilu kitsejuustu

Prae veiselihalõigud kuumal pannil kiiresti (u 20 sek) mõlemalt poolt. Maitsesta soola ja pipraga, aseta ahjuvormi, määri peale sinepit ja kata kitsejuustuviiludega. Küpseta ahjus 225 kraadi juures umbes 8-12 minutit.

Punase veini kaste
1 sl võid
1 sibul
2 dl puljongit
3 dl punast veini
1 loorberileht
10 tera musta pipart
1 sl sojakastet
4 sl mustasõstramoosi
2 sl kartulitärklist

Peenesta sibul ja kuumuta võis. Lisa loorberileht, pipar, puljong ja vein. Keeda ilma kaaneta umbes 15 minutit. Maitsest sojakastme ja mustasõstramoosiga, paksenda kartulitärklisega. Keeda paar minutit ja kurna kaste läbi sõela.

Porgandipüree
1,2 kg porgandeid
250 ml piima
2 sl võid
soola

Keeda porgandid pehmeks. Kalla vesi ära ja püreesta miksri või pudrunuiaga. Lisa kuumutatud piim, või ja sool.

Magustoiduks küpsetasime šokolaadikoogi. Väga lihtsa, kuid tõeliselt lummava. Pealt krõbe, aga seest mõnusalt siidjas ja mahlane. Olen seda palju kordi teinud ja alatin on hästi välja tulnud. Välja arvatud kõige esimene kord, kui üritasin kooki ühelt aluselt teisele tõsta ja selle kummuli kallasin.
Kõrvale tegime chai masala't, vürtsikat India teed, mille retsept pärineb mu teeraamatust. Olen seda ka varem kodus teinud ja see on väga hea ja soojendav jook.

Šokolaadikook
200 g tumedat šokolaadi
200 g võid
200 g jahu
200 g suhkrut
4 muna

Sukata või ja šokolaad kastrulis, lase veidi jahtuda. Vahusta munad kergelt suhkruga, sega hulka sulatatud või-šokolaadisegu ning jahu. Vala segu lahtikäiva (26 cm) vormi ja küpseta umbes 200-kraadises ahjus 12-15 minutit.

Chai masala
(kahele)
2 dl vett
1 dl piima
2 tl suhkrut
1 tl musta tee puru
0,25 tl riivitud muskaati
0,25 tl värskelt riivitud ingverijuurt
3 nelgitera
0,25 tl riivitud kardemoni
1 kaneelikoor

Kuumuta vesi, piim ja sukhur keemiseni. Lisa teepuru ja maitseained. Keeda kaane all kaks minutit. Kurna ja serveeri kohe.

Veiseliha tahaks aga veel teha. Esimese korraga ikka ei õnnestunud päris hästi. Ilmselt küpsetasime veidi liiga kaua, kuid kartsime, et muidu võib verine jääda. Maitse oli hea, kuid liha küpsetamist tuleb veel õppida ja harjutada. Järgmise katsetuseni! :)

Viis keele alla

2010-01-07T22:46:00.004+02:00

Viimased kaks päeva on lõunasöökidega halvasti läinud (täna oli lõunalt tulles kõht lausa tühi!), seetõttu otsustasin, et teen õhtul kodus midagi eriti head süüa. Otsustasin kala kasuks, sest tahtsin midagi head ja kerget, millega ei läheks kaua aega. Niisiis läksin kaupsi kala ostma. Seisin tükk aega leti juures ja mõtlesin, millist kala osta, minu kõrval tegi sedasama üks naisterahvas. Lõpuks tuli müüja ja ma esitasin oma soovi. Palusin pangaasiust. Naisterahvas mu kõrval mulle: "On see hea kala? Olete proovinud?" Mina kinnitasin, et on hea kala ja mulle maitseb. Sain oma kala ja lippasin edasi, kuulmata, mis too naine siis lõpuks ostis. Loodetavasti otsustas pangaasiust proovida.
Kalale panin väga väikse näpuotsatäie soola, sidrunimahla ja tilli, mässisin fooliumisse ja siis ahju. Umbes 15 minutit küpsemist ja õhtusöök oligi valmis. Kõrvale tegin spargelkapsast. See on lihtsalt nii lihtne, aga oivaline söök! Hea ja puhas maitse. Pilti ma vist siia ei panegi, ei tulnud eriti ilus välja, aga eks näis. Säh, üks pilt kah ikka.

18-kroonised gaasiarved on ka toredad :P
Rohkem tuld pliidile!

Jõulueelne piknik

2009-12-16T22:35:00.006+02:00

Kaks toiduklubiõhtut on kajastamata, aga eilsest peab tingimata kirjutama. Tegelikult peaks ikka rääkima ka sellest heast kana-juustupirukast, mida me tegime paar nädalat tagasi ühel reedeõhtul, aga sellest ehk hiljem.
Niisiis esmaspäeval arutasime Lauraga võimalikke retseptivariante. Mul oli tegelikult üks juba välja valitud, mida tahtsin proovida, ja Laura oli sellega nõus. Aeg-ajalt uurin ikka "Jamie Itaaliat" ja mõtlen, et peaks midagi proovima sealt. Millegipärast hakkas eriti silma spagetid krevettide ja rukolaga. Sellest tuli väga hõrk ja parajalt terav roog, kõrvale valge vein ja magustoiduks apelsini-mandlikeeks, et oleks midagi jõululikku ka :)

455 g spagette
meresoola ja värskelt jahvatatud musta pipart (meie panime tavalist soola, aga pipar, hmm, paneb mõtlema.
ei meenu üldse pipar eilsest õhtust :P Laura, kas sa mäletad pipart?!)
extra virgin oliiviõli (mul on kodus ainult tavaline oliiviõli, panime seda)
2 kooritud ja väikesteks tükkideks hakitud küüslauguküünt
1-2 purustatud kuivatatud punast tšillikauna (ee, panime tavalist tšillit, sest kuivatet poes ei olnud)
400 g tooreid kooritud krevette
1 väike veiniklaasitäis valget veini
2 kuhjaga sl päikesekuivatatud tomatite püreed või 6 purustatud päikesekuivatatud tomatit
1 sidruni koor ja mahl (mulle tundub, et me koort küll ei pannud :D)
2 peotäit suurteks tükkideks lõigatud rukolat (no seda läks meil küll kõvasti rohkem kui kaks peotäit!)

Keeda spagetid soolases vees. Samal ajal kuumuta pannil
kolm tublit sortsu oliiviõli ja viska sinna sisse küüslauk ja tšillipipar. Kui küüslauk hakkab pruunistuma, lisa krevetid ja prae neid minutike. Lisa valge vein ja tomatipüree ning lase paar minutit tasasel tulel podiseda. Kui spagetid on valmis, nõruta need sõelal ja jäta veidi keeduvett alles. Tõsta spagetid kastme juurde, pigista peale sidrunimahl ja lisa pool tükeldatud rukolat. Kui soovid kastet veidi vedelamaks muuta, lisa spagetikeeduvett ja maitsesta. Jaga nelja taldrikusse ja puista üle riivitud sidrunikoore ja ülejäänud rukolalehtedega (ahah, nüüd ma siis tean, miks sidrunikoor ei meenunud, me lihtsalt ei lugenud retsepti viimast lauset!).

Teha oli seda toitu üsna lihtne. Huvitavaim osa oli tomatite püreestamine :P Aga hea roog oli, tõesti hea. Meid oli eile veel rohkem kui tavaliselt - lausa neli. Köögis laua taga oleks väga kitsaks läinud, seega tegime põrandapikniku. Njah, oleks võinud ju laua elutuppa tõsta ja inimese kombel süüa, aga.. ega see ju sööki paremaks tee :)

Keeksiga on hoopis selline lugu, et ei mulle ega Laurale (nagu hiljem selgus) üldiselt keeks eriti ei meeldi. Aga nädalavahetusel sünnipäeval käies tuli kuidagi keeks jutuks ja mul tuli selline keeksiisu, et kohe tahtsin saada :D Ja kui Laura esmaspäeval selle ideega lagedale tuli, siis - ajastus oli parim, ma ütleks! Aga see keeks oli hea ja mahlane. Laura ütles, et oligi otsingusse pannud "mahlane keeks" ja nii selle leidnud. Juhei!

2 apelsini
150 g võid
2 dl suhkrut
2 muna
2 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
200 g mandleid (jahvatatud)

Pese apelsinid, riivi ühe apelsini koor ja pressi kahe mahl. Vahusta toasoe või ja suhkur. Lisa ühekaupa ja pidevalt vahustades munad. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber, sool ja mandlijahu ning lisa võivahule. Kõige lõpuks sega sisse apelsinikoor ja -mahl. Vala tainas võitatud piklikku keeksivormi ja küpseta 175-kraadises ahjus 45 minutit.

Mandlid olid selle õhtu tegijad muidugi. Meil oli pakk terveid mandleid ja teine mandlilaaste. Aga mul ju ei ole kodus mingit jahvatajat. Laastudega oli lihte, need läksid üsna kergelt pudiks, aga tervete mandlitega.. oojaa! Kui keskendunult me neid hakkisime! Aga asi oli seda väärt, tuleb tunnistada.

Nii et jälle üks tore hea toidu ja seltskonna õhtu oli. Ja ma sain Lauralt jõulukingiks väga vallatu lillelise põlle :) Sellest mul paraku pilti pole panna praegu, sest pilt on Laura fotokas. Keeksist mul ka paremat pilti pole, sest unustasin eile teha ja tegin alles täna.

Koogiaeg

2009-11-29T19:11:00.009+02:00

Eile tuli ei-tea-kust sidruni-kohupiimakoogiisu.
Just sidruniga kohupiimakoogi. Naljakas. Mis muud, kui tuli minna poodi mõnd puuduolevat komponenti tooma. Kook tuli päris hea, pool on praeguseks otsas. Üldse on see nädalalõpp alates neljapäevast väga koogi- ja veinirohke olnud. Aga pole viga, mulle meeldib.

Põhi:
100 g külma võid
2 sl suhkrut
150 g nisujahu (u 2,5 dl)
2 sl külma vett

Kate:
3 muna
125 g suhkrut (u 1,5 dl)
250 g maitsestamata kohupiima
1 dl hapukoort
2 sl nisujahu
1-2 sidrunit - peenelt riivitud koor (ainult kollane osa) ja pressitud mahl

Haki sõelutud jahu, või ja suhkur kausis noaga puruseks. Lisa külm vesi ja sõtku kiiresti tainaks. Hoia 10 minutit jahedas. Rulli tainas kergelt jahusel laual õhukeseks ning vooderda sellega umbes 24 cm läbimõõduga pirukavorm. Pane 20 minutiks sügavkülma (siis ei tõmba tainas küpsedes nii palju kokku). Eelküpseta 200kraadises ahjus 10 minutit, kuni põhi on veidi kollakas. Vahusta munad suhkruga, lisa edasi vahustades muud ained. Vala täidis eelküpsetatud pirukapõhjale. Küpseta 200kraadises ahjus veel umbes 30 minutit, kuni tainaservad on kuldsed ja pirukatäidis hüübinud.

Kook oleks peagu küpsetamata jäänud, sest mu lahtikäiv koogivorm otsustas streikima hakata ega tahtnud kuidagi korralikult kinni jääda. Ei tea, mis tal hakkas järsku. Kuidagi suutsin ta siiski nii palju kinni suruda, et see enam-vähem koos püsis ja koogipõhi ka.

Nüüd peaks veel kirjutama neljapäevasest toiduklubiõhtust ja ühest teisest kokkamisõhtust, millest ma veel kirjutada pole jõudnud, aga nendega läheb veel aega.

Pühapäevaõhtune rõõm

2009-11-22T21:05:00.005+02:00

Kuidas muudmoodi rõõmustada end pühapäeva õhtul, kui teha midagi head ja magusat. Tahtsin midagi lihtsat, mida saaks valmistada kodus leiduvatest asjadest. Algul mõtlesin teha pannkooke, kuid mõtlesin proovida midagi uut. Otsustasin õuna-puruvormi kasuks. Õunu mul muidugi ei olnud, aga see-eest oli õunamoosi, samuti võtsin peotäie mustsõstraid oma talvevarudest. Puru jaoks segasin jahu, suhkru, fariinsuhkru ja küpsetuspulbri, lisasin või ning mudisin selle puruks. Kõiki asju panin tunde järgi. Mingit retsepti polnud mõtet järgida, sest tegin vaid ühe koguse jaoks, seega ma ei viitsinud hakata mingeid suuremaid koguseid väiksemaks arvutama.
Vormi määrisin võiga ja osa purust panin vormi põhja. Seejärel lisasin õunamoosi, laotasin peale mustsõstrad ja katsin puruga. Küpsetasin vormi 200-kraadises ahjus umbes 15 minutit.
Magustoit maitses väga hästi. See oli parajalt magus amps, millele mustsõstrad lisasid veidi hapukust. Kõrvale kruusitäis musta teed ja elu tundus ilus.

See ei ole tühja kõhu jutt

2009-11-11T21:58:00.010+02:00

Vahepeal on minu juures olnud kaks kokkamisõhtut, aga alustan algusest ehk neljapäevasest toiduklubist. Neljapäeval oli juba kolmas toiduklubi, nii et me oleme olnud väga tublid :)
Seekord tegime sooja kanafileega salatit, mis tegelikult pidi olema grillitud broileri salat, aga meie tegime kanafileed pannil, mitte ei grillinud.
Magustoiduks valmistasime rohelise tee panna cotta't, mida meie tegime piparmündilehtedega.
Kuna Laura jõudis seekord veidi hiljem, hakkasime tema tulles kohe magustoiduga pihta, et see jõuaks tarduda. Seekord meenutas meie söögitegemine kohati väikest kaost :D Tegemist oli nii palju ja kõik tuli kuidagi käigu pealt, päris naljakas oli. Panna cotta'ga samal ajal valmistasime ette salatit, tegime kanale marinaadi ja salatikastet, vahepeal liigutasime potis piima-koore-piparmündisegu. Lõpuks saime magustoidu siiski valmis, valasime vormidesse ja panime külma.
Seejärel saime ka salati lõpuni teha ja kanapraadimislõhnad olid no niiiiiii head, et mul hakkavad praegugi neelud käima. Ja meil olid kõhud muidugi jubedalt tühjad ka. Seda suurem oli muidugi rõõm sööma hakata!

Grillitud broileri salat
(neljale)
neli kanafileed
2 sl sojakastet
4 sl Teriyaki kastet
2 küünt küüslauku
sool, must pipar
150 g oliive
400 g kirsstomateid
üks suvikõrvits
salatilehti
4 sl oliiviõli
2 sl laimimahla
1 tl mett
1 tl soola

Sega sojakaste, Teriyaki, purustatud küüslauguküüned, sool ja must pipar. Määri segu broilerifileedele ja lase hetk maitsestuda. Salatikastme jaoks sega omavahel õli, laimimahl, mesi ja sool. Aseta serveerimisvaagnale salatilehed, viilutatud suvikõrvits, poolitatud kirsstomatid ja oliivid. Vala üle salatikastmega. Grilli broilerifileesid mõlemalt poolt 5 minutit. Lõika fileed viiludeks ja aseta salatile.

Kanafileed lõikasime tükkideks, et liha paremini maitsestuks, ja suvikõrvitsa praadisime ka ära. Ühel meelel jätsime salatist välja oliivid, sest kumbki meist ei hooli neist :)

Rohelise tee panna cotta

200 ml kohvikoort
300 ml täispiima
3 tl lahtist rohelist teed
2 tl vaniljeesktrakti
3 tl želatiini
50 ml tuhksuhkrut

kastme jaoks:
50 ml vett
1 sl suhkrut
0,5 sl kakaopulbrit
50 g tumedat šokolaadi

Pane želatiin umbes 4 sl piimaga paisuma. Kalla piim, koor ja teelehed paksupõhjalisse potti, lase keema ja keeda madalal kuumusel umbes 10 min. Kurna ja pigista lehtedest kogu vedelik välja. Lisa vaniljeesktrakt ja lase pisut jahtuda. Sega hulka sulatatud želatiin ja tuhksuhkur ning kalla vedelik vormidesse või klaasidesse. Pane paariks tunniks külmkappi tarretuma. Tarretis tuleb vormist kergemini välja kui vorm kuuma vette korraks kasta.

Selleks ajaks, kui salat söödud, oli magutoit külmas olnud umbes tunni. Kiire kontrolliga selgus, et see ei olnud veel tardunud. Mis siis ikka. Vedelesime diivanil ja sõime kastme jaoks mõeldud šokolaadi, sest me ei viitsinud kastet teha :P Tegelikult ei oleks ma seda rooga kastmega ette kujutanudki. Umbes kümne ajal hakkas Laura koju minema, olles kaotanud lootuse magustoitu süüa. Otsustasin siiski kontrollida, kas magustoit rohkem tardunud pole. Nüüd oli olukord juba parem, seega otsustasime proovida. Kallasime panna cotta'd vormist välja ja need vajusid veidi laiali, sest polnud ikka piisavalt tardunud. Magustoit meenutas tol hetkel rohkem pudingut, aga maitse oli imehea. Selline mõnus siidine. Järgmiseks hommikuks oli panna cotta ilusasti tardunud ja juba oma nime väärt :)

Sellenädalane klubiõhtu jääb ära, aga järgmisel korral on meil ehk loota uusi ja eskootilisi maitseid otse Kuubalt!

Kui mul nüüd kõht järsku väga tühjaks poleks läinud, kirjutaksin kohe ka eilsest, aga see peab praegu ootama. Kööki!

Kõrvitsasupp ilma kõrvitsata ...

2009-10-30T21:19:00.009+02:00

... ehk lugu sellest, kuidas meil Lauraga oli plaanis toiduklubi teisel kohtumisel teha aasiapärast kõrvitsasuppi ja serveerida seda kõrvitsa sees, aga oleksime pidanud suppi äärepealt ilma kõrvitsata tegema, sest kõrvitsa, ehkki küll ainult ühe viiluna, leidsime alles kolmandast poest. Nii et kõrvitsasupp meil siiski oli, aga kõrvitsa seest me seda tõsta ei saanud. Supp ise oli küll hea.

600 g kõrvitsat
väike peotäis kuivatatud laimilehti
1 keskmine tšilli
3 küüslauguküünt
2-3 mugulat ingverit
4 sidrunirohu vart
1 tl köömneid
2 šalottsibulat
oliiviõli
0,5 l kanapuljongit
200 g basmati riisi
2x400 ml kookospiima
McCormick meresoola
McCormick musta pipart
4 laimi mahl

Koori kõrvits ja puhasta seemnetest, tükelda paari sentimeetri
suurusteks kuubikuteks. Seejärel valmista ette ka teised "supipõhja" koostisained - ingver tükelda õhukesteks viiludeks, šalottsibul väikesteks kuubikuteks, tšillist lõika rattad, küüslauk purusta väikesteks kuubikuteks ning viimasena lõika sidrunirohi esmalt pikuti pooleks ja seejärel paari sentimeetri pikkusteks kangideks. Seejärel pane üks suurem pott tulele ja lisa potipõhja veidike oliiviõli. Kui õli on kuumenenud, lisa potti tükeldatud ingver, tšilli, sidrunirohi, köömned, küüslauk, šalottsibul ja anna neile kerge pruunikas jume. Kuumutamise lõppfaasis lisa kõrvits. Nüüd lisa kanapuljong ja lase supipõhjal keema tõusta ning siis lisa riis ja kuivatatud laimilehed. Kui riis ja kõrvits on peaaegu pehmed, lisa kookospiim. Maitsesta supp soola, musta pipra ja laimimahlaga. Serveeri supp kõrvitsakoorest, vahetult enne laualeandmist lisa veidi värsket koriandrit.

Ütlen kohe ära, et sibulat me sisse ei pannud! Laimilehti ka mitte, sest ei leidnud neid poest. Riisi asemel panime hoopis kanafileed. Minu jaoks oli väga huvitav nüanss köömned. Ma ise ei olnud varem neid toiduvalmistamisel kasutanud ja tõtt-öelda ma ei kujutanud ka hästi ette, kuidas need võiksid supi sisse sobida. Aga sobisid väga hästi ja andsid supile palju juurde. Kõrvale tegi Laura lehttainapulki seesamiseemnetega. Neid oli hea hiljem ka niisama krõbistada.

Uus hõng

2009-10-23T15:14:00.011+03:00

Juhei, kööginurk saab jälle elu sisse! Meil sõbrannaga on nüüd toiduklubi ja eile toimus selle esimene õhtu. Sisseõnnistusroaks oli apelsinikana. Mmm. On hea teada, et osa sellest ootab mind veel praegugi külmikus :)
Köök on mul muidugi väike, aga kaks inimest süüa tegema ja pärast laua ringi tõstmist kolm inimest sööma mahtus sinna küll. Mahub ehk rohkemgi, ma loodan. Aga mõnus oli ja loodetavasti tuleb neid õhtuid veel ja veel ja veel.

6-10 kanakintsu, nahk eemaldatud
1 sl võid või margariini
2 küüslauguküünt
1 sl jahu
1 tl pruuni suhkrut
soola
pipart
1 apelsini riivitud koor
apelsini mahla

Lõika igasse kintsu 3-4 sügavat vagu. Sega omavahel või, küüslauk, jahu, suhkur, maitseained, apelsinikoor ja umbes 1 sl apelsinimahla. Täida vaod kintsudes seguga. Aseta täidetud kintsud tihedalt üksteise kõrvale küpsetusnõusse ja vala mahlaga üle. Küpseta 180-200°C juures umbes pool tundi. Vahepeal võib veel mahlaga kasta, et ei kuivaks.

Küüslauku panime rohkem, maitse tuli nii hea küüslaugune ja apelsinine. Kana juurde tegime riisi ja tomati-mozzarella-basiilikusalatit. Seda rooga teen millalgi kindlasti veel!

2009-10-20T08:44:00.001+03:00

Mu aknast paistab punane maja ja sügiskollased puud selle taustal on niiiiiiilusad.

Liiga hea

2009-08-28T16:16:00.004+03:00

Nüüd on see varsti-varsti juba ammu möödas. Või tegelikult, mis nüüd nii ammu, aga tundub küll niimoodi.
Kodus on nii hea. Tõesti - liiga hea. Ehkki aeg lendab tohutu kiirusega ja kogu aeg on nii palju tegemist, et kodus ei jõuagi väga palju olla. Aga tuleb sügis ja pimedus ja küll siis saab olla.
Külalisi on juba käinud ja ilmselt käib veel tükk aega, aga ometi oli kolmapäeval hea olla lihtsalt niisama kodus, nii et kedagi ei tulnud, ise ei pidanud kuskile minema ja mingeid kohustusi ka polnud. Tegin rahulikult süüa, käisin pargis ja mere ääres jalutamas (kus tuli ette paar üsna sürri juhtumit) ning lugesin. Lugenud olen viimasel ajal üsna palju ja õhtuti on mind raamatut sulgema sundinud vaid jõuliselt silmatükkiv uni, mis väga kummalisel kombel on hakanud viimasel ajal kuidagi eriti vara peale tulema, nii et olen nii mõnigi kord lausa diivanile tukkuma jäänud.
Tegelikult aga peaks järgmisel nädalal ikkagi uuesti sisustamise käsile võtma, muidu ma järsku harjun elama ilma raamaturiiuli, kummuti, söögilaua, vannitoa kraanikausi ja palju muuta, sest esmavajalik on olemas. Interneti võiks ka ikkagi hankida, ehkki ma olen selleta juba liiga harjunud. Esmajärjekorras on muidugi vaja kõlareid, sest ma lihtsalt e i s u u d a enam muusikata elada. Vajan muusikat!

2009-07-01T23:37:00.001+03:00

Varsti-varsti :)

2009-06-29T23:44:00.003+03:00

Aaah. Täna ei saanud üldse tööd teha, sest palav oli. Elevus oli. Rahutus oli.
Pärast istusin mere ääres ja siis vist rahunesin maha natuke.

Ja tegelikult võiks juba järgmine laupäev olla.

Vihmaromantika

2009-06-14T22:33:00.004+03:00

Laupäeva õhtul oli minu selle suve esimene äikesevihm. Ja seda tuli korralikult. Eriti ägedaks tegi äikese see, et olime samal ajal saunas. Vahepeal läks nii pimedaks, vihma kallas nagu oavarrest ja kõmistas nii, et saun värises. Hiigla mõnus oli otse lavalt sooja vihma kätte joosta. Pärast vihma oli õhtu soe ja värske. Seisin keset hämarat hoovi ja kuulasin vaikust.
Maal oli üldse hea. Käisin seal selle suvehooaja jooksul alles teist korda. Ei tea, mida ma seni kõik nädalavahetused teinud olen, et sinna jõudnud pole. Õnneks varsti saab jälle.

2009-05-22T22:40:00.002+03:00

Kui ma oleksin tänase suhteliselt ootamatu kutse peale Saaremaale läinud, seilaksin ma praegu praamiga saare poole. Aga ma ei seila, sest otsustasin seda teha hoopis järgmisel reedel. Täna teen hoopis seda, mis jäi tegemata eelmise reede õhtul: joon veini ja söön rabarberikooki. Ei-ei, mitte seda, mis ma ise ükspäev küpsetasin, sest selle suutsin tuksi keerata, ehkki otsa ta sai ja kiidusõnu sain ka. Aga tõesti ei tulnud välja nii, nagu pidi. Kui vanaema nüüd uuesti maalt rabarbereid saadab, proovin uuesti, ehkki tol päeval vandusin, et ei ühtki kooki enam. (Ema veel küsis, miks mulle mu koju ahi!)
Kuidas ometi sai juhtuda nii, et ma eelmisel reedel kooki ei söönud? Kuidas küll? Juhtus nii, et jõudsin kella üheksa paiku õhtul koju ja olin üsna väsinud. Mõtlesin, et pikutan veidi ja siis hakkan kooki sööma. Ronisin voodisse, kohe teki alla, mida ma tavaliselt ei tee, kui ei plaani päriselt magama minna. Loomulikult jäin magama. Umbes poole üheteistkümne ajal helistas ema ja küsis, kas ma magan. Mina ütlesin, et magan, ja magasingi edasi, ehkki ma ikka veel mõtlesin, et varsti tõusen ja lähen kooki sööma. Järgmisena ärkasin pool kolm selle peale, et õde tuli sünnipäevalt. Vaat siis olin küll üllatunud, kui kella vaatasin. Ja loomulikult olin seks ajaks oma une täis maganud :D Pärast pikka vähkremist jäin ikka magama ja ärkasin hommikul kümne ajal. Vähemalt sain end lõpuks välja magada!

2009-05-15T00:15:00.004+03:00

Käisin täna juba kolmandat korda sel nädalal oma kodu vaatamas ja ühtlasi järjekordest värvišokki saamas. Ilmselt ei saa ma omale kunagi selliseid värve, nagu ma ette kujutan, aga ju ma harjun nendega, mis mul on. Köögivärv tundus täna juba täitsa ilus :D
Peale selle avastasin täna oma koduümbruses paar toredat kohta, millega ilmselt varsti lähemalt tutvuda saan. Ei jõua enam oodataaaa!

Nüüd peaks idee poolest magama minema, aga tundub, et vist magasin enne oma une juba ära. Praegu teist õieti ei olegi.
Aga ju ma ikka lähe magama ka. Tahaks näha, mida või keda ma siis seekord unes näen, sest töö on mulle nii hästi mõjunud, et viimasel ajal näen uneski tööasju- ja kaaslasi.

2009-05-06T22:01:00.002+03:00

Kreisikreisikreisi päev oli.

Ja mina olen endiselt sooda.
Tahan. Vajan. Aga ei saa.
Mida ma siis tegema pean?

Head ööd.

2009-04-27T19:04:00.004+03:00

Üritasin vältida sinist esmaspäeva fuksiaroosade sukkadega, aga mitte halligi polnud kasu. Õõõäääää.

Laupäev

2009-04-24T15:58:00.005+03:00

Kui ma eile tööle tulin, näitas mu arvuti kell 17.35 ja oli kolmapäev, 22. aprill. Seega oleksin võinud sama hästi otsa ringi keerata ja uuesti koju minna, sest kellaaja järgi oli tööpäev juba läbi.
Täna hommikul ärkasin kella helina peale ja mõtlesin, miks ma ometi laupäeva hommikuks kella helisema panin ja veel nii varaseks. Siis tabasin ära, et on hoopis reede ja olin väga pettunud. Täitsa sassis omadega ikka.
Tegelikult aga ei ole üldse pettunud, sest tunne on hea, meel rõõmus ja lõunal olles tuli kohviku raadiost "In my place"! :)

Eile käisin jälle oma kodus. Isiklik sisekujundaja oli ka kaasas, aga ta oli muga kahtlaselt ühel nõul :P Njaa, tegelikult ma ju teen ikka nii, nagu mulle meeldib, aga tahtsin lihtsalt kellegi nõu kuulda. Järgmine nädal lähme vaatama ka neid tapeete, mis ma juba välja valinud olen. Siis saab juba kindlamaid plaane teha.
Ma ei jõua enam ooodaataaaa, ehkki aeg lendab nii, et ei saa arugi, kuhu ta õigupoolest lendab, ja ma tean, et varsti-varsti ma saangi juba sisse kolida.

Aga nüüd peaks koju lippama. Täna ma küll end nii kauaks tööle ei unusta kui eelmisel reedel!

2009-04-07T20:05:00.008+03:00

Jeejee. Nii mõnus kevadine ja värske on juba. Enesetunne on ka juba päris kiita, ehkki nohu kimbutab veel. Aga muidu on hea. Elevus!
Eile sattusin üsna eksprompt Toomas Rulli trummiõpiku ja plaadiesitluse kontserdile. Oli hästi meeleolukas õhtu jazz-fusion'i laadis muusikaga ja päris mitu korda avastasin end toimuvat suu lahti vahtimas. No ma ei olnud teda varem nii lähedalt trumme tagumas näind ju :D Ja üleüledse kogu laval toimuv oli nii vinge. Seda stiili muusikat ei olnud ka ammu kuulanud, saati veel live'is. Aga see mõjus värskendavalt ja mulle meeldis. Üks lugu oli ka "Eesti häälte" plaadilt, ainult et uues kuues ja ilma tekstita. Tundsin ära. Ja kohe meenus "Eesti häälte" kontsert Tartus 2005. aasta detsembris. Toogi kontsert mõjus kuidagi eriliselt ja tekitas mingisuguse müstilise tunde. Mäletan seda tunnet veel liigagi hästi, aga jaa, seal oli ju veel midagi.
Kontsert toimus Kumus, seega olime mu tulevasele kodule päris lähedal ja käisime korraks sealt läbi. Ma oleks tahtnud juba eile sinna jääda, ausõna. Ma kargasin rõõmust, ehkki tuld ei saanud põlema panna ja et väljas oli juba suhteliselt pime, ei näinud ma suurt midagi! See-eest olen vahepeal ära näinud ka suurema osa oma majanaabritest. Toredad on :)
Ja ehkki ma ei taha, et see töönädal juba läbi saaks, ootan ma kan-na-ta-ma-tult reedet, sest saab vanaema sünnipäevale ja see tähendab, et näen ka suguvõsa kõige uuemaid liikmeid :)

Jeejee!

šokolaadikoogine

2009-02-25T21:11:00.007+02:00

Küpsetasin eile nii hää šokolaadikoogi ja kujutasin juba ette, kuidas kööginurgas saab üle hulga aja jälle korralikku söögi- ja koogijuttu rääkida ja et panen pildi ka ja puha. Tuhkagi. Sest juhtus see, et enne koogi serveerimist suutsin selle kummuli keerata, osa kukkus põrandale, aga suurem osa jäi õnneks laua peale pidama. Mina juba oskan. Hetkeks oli selline tunne, et ppppp! Aga õnneks olid kõik arvamusel, et kõhus läheb niikuinii segamini :P
Ehkki välimus jättis soovida, oli maitse tõeliselt hõrk. Tõesti hea, mõnusalt kreemjas ja šokolaadine kook, ma pole ammu midagi nii head saanud. Lihtne teha ja küpsetama peab ka ainult 11-15 minutit, et jääks parajalt kreemjas. Ma usun, et hakkan seda päris tihti tegema, nii et ei mingit 'suveks vormi' (mis siis, et ma pole seda kunagi tahtnudki!).
Ei. Ma pean ikka oma suurepärasest koogist pildi ka panema.

2009-02-19T23:54:00.002+02:00

Juba kolm-neli õhtut järjest olen läinud ühe mõttega magama, aga pole veel sellega lõpuni jõudnud, sest olen enne magama jäänud. Ehk täna õnnestub.

Minu 13 ja reede

2009-02-14T14:22:00.002+02:00

Bowlingus olin koba; saapalukk läks katki ja ma olin sunnitud ülejäänud õhtu "paksude jalgadega" olema; kohvikus ei olnud meie laual küünalt ja ma sain väiksema koogitüki kui mu kaaslane!

Tegelikult oli tore õhtu :)

2009-02-09T19:55:00.005+02:00

Kevad on käes! Täna paistis niiiiii mõnus kevadpäike, et pärast lõunasööki ei tahtnud kohe kuidagi tööle tagasi minna. Õnneks on meil lõunad piisavalt pikad, seega kasutasin juhust ja jalutasin natuke pargis ning nautisin päikest. Pärastlõunal hakkas päike meie aknast sisse paistma ja peagi õhetasin üleni. Kahju oli ruloosid ette tõmmata, aga ma hakkasin juba vaikselt üle kuumenema. Selle ja eelnevate juttude põhjal võin vaid aimata, mis mind suvel ees ootama hakkab seal.

PS. Jee! Arvake, mis seob mind Coldplayga! :P

PPS. Ja seda ka, et ma parem ei hakka ütlemagi, mis asja ma täna hommikul unise peaga pahempidi selga panin ja alles töö juures avastasin.

2009-02-08T16:01:00.005+02:00

Juhtus nii, et käisin eile koolis vilistlaste peol. Mõtlesin, et üsna soliidne aeg on kooli lõpetamisest möödas ja nüüd juba võiks täitsa minna. Saime mõne klassikaaslasega kokku ja läksime. Kooli enam ära tundnud, sest mõni aasta tagasi tehti seal kapitaalremont. Põhiplaan oli muidugi sama, aga suurte koridoride arvelt oli ka ruume juurde tehtud ja üleüldse - vaid mõne üksiku koha peal oli aru saada, et olen selles samas koolis, kus kunagi käisin. Kõik oli kuidagi steriilne ja üldse mitte koolilik. Tunnistust sellest, et see siiski kool on, andsid ühes baariks tehtud klassiruumis riiulil olevad matemaatika käsiraamatud :P
Pidu iseenesest oli üsna igav, aga tasus siiski minna, sest nägin mõnd klassikaaslast, keda polnud pärast koolilõppu üldse näinud. Meie klassist oli tegelikult vaid seitse inimest, aga no meid ainult 19 oligi 12. klassi lõpuks.
Ja täna on siis see tüüpiline uimane pühapäev, kus saab pidžaamast välja alles kell kolm ja kell neli ma alles mõtlen, et on viimane aeg hakata midagi kasulikku (hmm.. näiteks magistritööd) tegema, ning siis on juba märkamatult käes õhtusöögiaeg. Jaa, ma tean, ma tean, mida tegema pean. Pean end kõvasti sundima, kuid see on niiiii raske, kui peas keerlevad hoopis teised, paremad mõtted. Tahan ja unistan ja varsti saangi :)

Särav

2009-02-04T22:20:00.006+02:00

Hommikuti on juba mõnusalt valge ja kevad on lähedal. See rõõmustab, ehkki kevad tõotab tulla pingeline ja kiire. Aga ma olen valmis.
Viimane nädal aega on möödunud kiiresti ja sisukalt. Märksõnad on veiniõhtu tüdrukutega (kuuest neli olid kohal, see juba on midagi!), Põhjamaade sümfooniaorkestri kontsert, Kadriorg, kelgutamine, teater. Ülitore. Tahaks veel ja veel ja veel.

2009-01-22T22:44:00.000+02:00

Nii hea on kuidagi. Ausalt ka :)

Reede õhtu, oo kui hea

2009-01-16T23:49:00.003+02:00

Olen ma ka ikka. Magasin diivani peal oma une ära ja nüüd, kui võiks magama minna, pole und kusagil. Sattusin hoopis muusikat kuulama.
Ennist vaatasin netist "MI-d", sest eile ei saanud vaadata. Seal näitas, kuidas Loitme aasta muusiku auhinna sai. Eriti soe tunne tuli, kui Loitme, ise saatejuhiga rääkides, järsku ühele tüdrukule üsna rahulikult ütles: "Kärt, ära mölise, palun!" Haha. See käib tal alati nagu kuidagi muu seas. Ja "Virmalised" kõlas ikka pagana hästi. Tundus isegi, et nad laulavad seda veel kiiremini kui meie ajal. Vinge. Peaks neid jälle kuulama minema.

Jaa. Aga nüüd võiks kuulata paar unelaulu ja siis tuttu minna. Isegi veiniklaasi ei jõudnud lõpuni juua. Vaat nii on lood siinpool sood.

2009-01-13T20:58:00.003+02:00

Ma poleks eales osanud arvata, et ühel heal päeval hakkan Kaie ja Kaia-Liisaga Tallinnas kõrvalmajades tööle ja nendega lõunal käima. Nii tore :)

Nüüd aga peaks tegema tassitäie teed, sööma ühe tüki šokolaaditorti ja siis varsti juba voodisse kobima, sest täna hommikul oli lihtsalt hirrrrmus uni. Aga no õhtuti ei ole uni minu jaoks kunagi eriti magus tundunud, nii et arvatavasti läheb tänagi nii nagu alati.

2009-01-06T22:58:00.000+02:00

Homme, ausõna.

Vürtsikat uut!

2009-01-04T21:16:00.003+02:00

Haha. Minu uus aasta algas küll suurepäraselt. Saabusin Tartust nagu sõjast: juuksed kõrbenud, nägu tahmane ja põlve all vinge sinikas. Aga muidu oli ju tore.
Nüüd on küsimus selles, kuidas saada homme hommikul jälle kell 7 üles, kui viimased viis päeva on olnud vabagraafik. Praegu igatahes pole uneraasugi, seepärast tegin just tassitäie teed, mis väidetavalt peaks tooma hea une.
Olin täna natuke tubli ka ja avasin üle hulga aja selle neetud magistritöö faili. Jah, kui seda natuke silmitseda, siis ei tundugi see nii hull. Igatahes on nüüd tagumine aeg ennast kokku võtta!

Alanud aastalt ootan palju. Eelkõige endalt. Kaks suurt ja hulk pisemaid eesmärke on igal juhul seatud.

2008-12-24T12:35:00.002+02:00

Ema tegi hommikul putru ja pani sinna sisse ühe õnnepähkli. Ja arvake, kelle taldrikusse see sattus? Minuuuuuu! :)

Piparkoogisüda

2008-12-21T20:08:00.005+02:00

Reedel töö juures sain. Logoga ja puha. Päris suur on, peaks hakkama varsti sööma, muidu ei saa enne otsagi, kui kehtivusaeg lõpeb :P

Kööki pole viimasel ajal enam eriti jõudnud. Siinkohal võiks laulda "Kairit ei taha minna kööki, ei taha keeta sööki, tal pea on poisse täis", nagu mõni ükskord mulle laulis. Aga ei ole pea poisse täis. Ja tegelikult olen kööki vahel ikka
jõudnud, aga ei ole vist midagi uut ega põnevat teinud. Uuel aastal uue hooga, ma loodan.
Täna tegime õega koos süüa: täidetud tortilla'sid. Tegelikult oleme neid ka varem teinud, aga ma ei ole siin seda kajastanud. Täidiseks tegime praetud kanafileekuubikud Fajita maitseainesegu ja ubadega (seekord punastega). Veel käib juurde toorsalat ehk hiina kapsas, kurk, tomat ja paprika. Tortilla teeme soojaks, peale riivjuustu, seejärel kanalihasegu ja lõpuks salat ning siis tuleb tortilla kinni keerata. Tegelikult hea ja kerge söök, aga kõht saab alati niiii täis.

Toas on hea šokolaadilõhn, sest mul põleb šokolaadilõhnaga küünal. Ei tea, kas see vähendab ka mu šokolaadiisu :P Vaevalt küll, sest meil on kaks suuuurt karpi šokolaadikomme ja mõned veel. Jei.

Magus päev

2008-11-24T22:38:00.002+02:00

Tundub, et 24. november ongi selline magus päev. Vähemalt viimasel ajal. Eelmise aasta 24ndat ma ei mäletagi miskipärast, kuid üle-eelmise aasta 24. november oli väga magus. Ja kolme aasta tagune 24. november oli veel eriti magus.
Tänane tõeline maiuspala on muidugi Coldplay "Prospekt's March". Sobis tänasesse kaunisse lumisesse päeva eriti hästi ja tegi meele nii heaks :)
Jõin hommikul üle hulga-hulga aja sidruniga teed. Hapukas algus magusale päevale. Lõpp on siiski magus, sest kostitasin end just halvaaga, mille sõbranna mulle kaasa andis, kui tal viimati külas käisin. Pidavat olema miski eriline sort, mida saab ainult Paidest. Hea on küll ja suur ka, tükk aega olen teda juba söönud, aga otsa pole veel saanud. Pole viga, küll varsti saab.

Mingi pisike rahutus on siiski minus ja suuuur Tartu-igatsus. Magus igatsus.

2008-11-21T16:58:00.001+02:00

Söön praegu soolalõhesaia ja ma ei suuda ära imestada, kuidas alles paari aasta eest see mulle täiesti vastuvõetamatu oli!

Ajalooline köögielamus

2008-11-20T13:36:00.002+02:00

Eile oli köögis minu jaoks ajalooline päev, sest ma tegin mulgiputru. Esimest korda elus. Ja väidetavalt ka esimest korda meie kodus, sest ema ütles, et tema pole seda kodus kunagi teinud. Mulle ka ei meenu, et ta oleks teinud. Kruubiputru vanasti aeg-ajalt ikka tegi, aga mulgipuder ei tule küll tuttav ette. Ajalooline elamus oli see ka seepärast, et ma poleks küll ette kujutanud, et ma kunagi sellist sööki teeksin. Võta näpust siis.
Tegelikult oli see üldse ema idee, aga minu teostus. Nimelt on ta juba pikemat aega rääkinud, et võiks seda teha, aga nüüd ta arvas, et ma võiks selle ka tõesti ära teha. Ma olin nõus. Ema andis juhtnöörid, kuidas teha, ja asusingi valmistama. Julgen öelda, et see on üks lihtsamini tehtavaid sööke. Tegin umbes kümme kartulit kuubikuteks, laotasin need suurde ahjupotti, raputasin peale soola, seejärel katsin kartulid kruupidega, mis olid eelnevalt öö läbi vees ligunenud, lisasin ka neile soola ning kõige lõpuks valasin peale kuuma vett, nii et kõik ilusti veega kaetud oleks. Seejärel läks kogu kraam esialgu umbes 200-kraadisesse ahju, kui vesi juba keema läks, vähendasin kuumust 100 kraadile ja nii ta seal vaikselt podises umbes viis tundi. Oleks võinud veelgi kauem olla, sest kartulitükid olid ikka ühes tükis veel :P Mina oleksin kohe väiksemad tükid teinud, aga ema arvas, et kui see nii kaua ahjus on, lähevad kartulid niigi pudruks. Tuhkagi!
Aga kõht oli juba tühi, nii et lõpuks hakkasime sööma. Enne seda segasin kõik muidugi korralikult läbi. Praetud peekon käis ka juurde.
Tuli täitsa hea välja, ainult et natuke soolasem oleks võinud olla, ehkki ma käisin valmimise ajal ka pidevalt maitsmas ja soola lisamas. Kartulitele panin ilmselt liiga vähe soola.
Nujah, mis teha, magedad ajad.

Kui täna hommikul silmad lahti tegin ja lund nägin, tekkis küsimus, miks esimene lumi peaaegu alati just öösel maha sajab. Anyone?

2008-11-19T11:56:00.000+02:00

Kes mu une ära sõi, ah?!

2008-11-09T22:38:00.001+02:00

Isver. Ma sõin täna ühe oliivi ära. Täitsa ise tahtsin. Väga hirmus polnudki, aga siiski piisavalt, nii et peab veel harjutama.

222.20

2008-11-02T19:44:00.001+02:00

Selline poearve oli mul täna. Magic.

Talvehooaeg

2008-10-26T19:56:00.003+02:00

Nii, nagu ma salaja olin lootnud, nii läkski. Kuna suvehooaeg on nüüdseks läbi, saab pühapäeval jälle terve perega õhtust süüa. Üsna traditsiooniliselt oligi täna õhtusöögiks grillitud lõhe, millest unistasin juba rongis varbaid külmetades. Kuna grillitud lõhe kuulub isa tehtavate hõrgutiste hulka, siis pole ma kunagi juurelnud selle üle, mis marinaadi ta kalale teeb, et see niiii paganama hea on. Keele viib alla lihtsalt. Täna aga otsustasin selle saladuse jälile jõuda ja selgus, et marinaad on hoopis lihtsam, kui oleksin osanud arvata: teryaki kaste, sidrunimahl ja sidrunipipar. Kala juurde valge vein ja kõik see kokku on lihtsalt nii hea. Ja nüüd hakkabki jälle nii olema, vähemalt nii kaua, kuni mul lõpuks oma väike kööginurk on ja ma saan ise pere õhtust sööma kutsuda :)
Üldse on kuidagi nii hea, kummaline lausa.

Maailma ilusaim tee

2008-10-24T22:00:00.004+03:00

Kui ma eelmises postituses rääkisin maailma parimast teest, siis seekord räägin hoopis maailma ilusaimaist teest. Isa tõi juba kevadel Saksamaalt ühelt messilt kaks näidisteed, aga siiani polnud raatsinud neid veel ära teha. Täna aga on kuidagi hea olla ja tuli selline tunne, et teeks ühe ära. See oli jasmiinitee, aga mitte mingi tavaline, vaid skulpturaaltee (ehk põimitud või pressitud tee, nagu ütleb minu tark teeraamat, inglise keeles blooming tea). Tegemist on pisikese kokkupressitud pallikesega, millest sirgub taim. Eestis pole ma sellist veel müügil näinud, või ei ole lihtsalt osanud piisavalt otsida. Selle teefirma koduleheküljelt aga juba kevadel vaatasin, et tegemist on päris kalli lõbuga, sest üks komplekt, milles on 12 sellist teepalli, maksab umbes 500 krooni ringis, mõni odavam, mõni veel kallim. Hästi ilusti on pakitud ka need teed, pisikesse armsasse kotikesse, pigem oleks nagu tegemist mõne ehtega. Ja kui põnev oli jälgida, kuidas see pallike avanes :)
Päris hõrgu maitsega tee oli, ehkki tuleb tunnistada, et nägemismeel sai seekord suurema elamuse kui maitsmismeel.

Maailma parim lihtne kala

2008-10-13T19:28:00.004+03:00

Eile tegin maailma parimat ja lihtsaimat kala. Julgen nii öelda, sest polnud n-ö õiget kala ammu söönud ja seepärast tundus see veel eriti hea. Eile aga ostsin siis tüki lõhefileed, pistsin selle fooliumisse, raputasin peale natuke soola, sidrunipipart, kuna unustasin sidrunit osta, ja ohtralt tilli. Samal ajal kui kala küpses, tegin porgandi-apelsinisalatit, kuhu seekord riivisin katsetamise mõttes ka tüki ingverit. Sobis ilmselgelt hästi, oleks võinud isegi rohkem panna. Ma ei keetnud kala kõrvale isegi riisi ega midagi, tahtsin keskenduda ainult kalale :P Aga no salatit pidasin siiski vajalikuks. Ja kala oli tõesti hea! Ausalt. Hämmastav on, et nii lihtsalt saab valmistada nii lihtsa hõrgutise.
Õhtul tulid vanemad maalt ja vanaema saatis mulle nendega piparmünti, kuivatatud õunu ning ka õunakoori tee tegemiseks. Mmmõnus. Tegingi kohe kannutäie piparmünditeed ja veendusin, et see on vist tõesti parim tee maailmas!
Veel rõõmustab mind see, et Rootsi pruun juust on jälle müügil. Leidsin selle ükspäev külmkapist! Huvitav, miks ma Rootsis selle peale ei tulnud, et seda poest otsida.

Strawberry Swing

2008-10-01T11:02:00.001+03:00

They were sitting
They were sitting
on the strawberry swing

Every moment
was so precious

They were sitting
They were talking
under strawberry swing

Everybody was for fighting
Wouldn't wanna waste a thing

Cold, cold water bring me round
Now my feet won't touch the ground
Cold, cold water what ya say?
When it's such…
It's such a perfect day
It's such a perfect day

I remember
We were walking
up to strawberry swing
I can't wait until the morning
Wouldn't wanna change a thing

People moving all the time
Inside a perfectly straight line
Don't you wanna curve away?
When it's such… It's such a perfect day
It's such a perfect day

Now the sky could be blue
I don't mind
Without you it's a waste of time

Could be blue
I don’t mind
Without you it’s a waste of time

Could be blue, could be grey
Without you I’m just miles away

Could be blue
I don’t mind
Without you it’s a waste of time

Kuldne sügis

2008-09-26T22:10:00.003+03:00

Tegin endale just kannutäie ingveriteed ja üritan end sellega turgutada. Päris kange ja vürtsikas tee on, aga teeb seest hästi soojaks.
Nagu näha, pole ma vahepeal tükk aega kirjutanud. Osalt on asi ehk viitsimatuses, teisalt pole ma ehk väga palju köögis toimetanud. Eks nüüdsest saab jälle rohkem. Toimetada.
Täna tegin kartuli-porgandipüreesuppi, aga natuke teistmoodi kui tavaliselt olen teinud. Sulatatud juustu või vahukoore asemel panin hoopis suitsujuustu. Kuna ma olen nohus, siis ma väga selgelt maitset ei tundnud, aga jäi mulje, et oli teine täitsa söödav ja hea. Õde sõi ka, lausa kaks kausitäit.
Kolmapäeva õhtul käisime Mariliisiga külas Kaia-Liisal, keda polnud sada aastat (või kui nüüd täpsem olla, siis 10 kuud) näinud. Märksõnadeks olid võileivatort, viinamarjad, juust, šokolaad, kaneelisaiad, jäätis ja kaks pudelit veini. Hästi tore oli ja leppisime kokku, et selline asi peab hakkama toimuma iga kuu. Näis :) See, kuidas ma Kaia juurest koju sain, on omaette seiklus. Tuleb tunnistada, et vahepeal oli täitsa kõhe.
Vahepeal oli muidugi Coldplay! Ma vist ei suuda siiani hästi uskuda, et ma tegelikult ka neid nägin ja kõik see oli liiga võimas, et seda sõnadesse panna. Tasub vist mainida, et ainuke kingitus või ost, mis ma Rootsist tõin, oli jogurt. Just nii. Kui teised tõid kommi jms, siis mina olin hoopis õnnelik oma jogurti üle. See on lihtsalt niiiiiii hea! (Ma ei saa aru, mis põdra-teema seal Rootsis üldse oli, ja selle jogrutipaki tagaküljel on mingi koomiks, kus on ka üks sarviline!)
Tegelikult aga igatsen ma ikka Tartut ka, ja paljusid muidki asju. Minus ja minu ümber on siiski paras segadus ja kui ühel hetkel tundub, et asjad hakkavad vaikselt paika loksuma, siis järgmisel hetkel selgub, et see ei ole siiski nii lihtne ja roosiline, kui esialgu tundus. Aga loodetavasti läheb vaid paremaks.
Igatsus ja kripeldus on suur.

Veinisõber

2008-08-26T23:20:00.001+03:00

Täna rändas mu ühikatoast taarakonteinerisse ei rohkem ega vähem kui 22 veinipudelit. Pole paha!

Mustsõstrakook

2008-08-24T20:01:00.002+03:00

Tegelikult mulle ei meeldigi nii väga küpsetada, kuigi kooke võiksin lõpmatuseni süüa. Täna aga oli täielik koogiküpsetamisilm ja mul tekkis vastupandamatu soov kooki teha. Kuna sügavkülmas oli maalt korjatud mustsõstraid, otsustasin need ära kasutada. Selles suhtes ma olen veel laisk, et ostsin poest liivataina, kuigi sain sünnipäevaks küpsetamisraamatu, kus kõik detailsed õpetused taina valmistamise kohta ka sees. Nii et siis järgmine (või üle- või üleülejärgmine) kord püüan koogi algusest lõpuni ise teha.
Tahtsin, et koogis oleks kohupiim ka. Segasin 400 grammi kohupiimapasta hulka ühe muna, kaks supilusikatäit suhkrut ja valmis see oligi. Valasin kohupiimasegu koogipõhjale, lisasin mustsõstrad ja küpsetasin 30 minutit u 180 kraadi juures.
Üks tükk on juba söödud. Mulle meeldis. Marjad on mõnusalt hapukad, aga kohupiima magususega täiesti tasakaalus. Kui millegi kallal vinguda, siis ma ei jäänud rahule sellega, et ääred tulid natuke liiga kõrged ja paksud. Nii et selle põhja-asjandusega tuleb veel kätt harjutada.
Nüüd aga peaks natuke jälle tööd tegema ja pärast juba tükk kooki tee kõrvale.

Ploomid

2008-08-23T22:45:00.002+03:00

Ploomid on head. Ühed mu lemmikutest, igasugusel kujul. Täna käisin vanaema ploomipuid rüüstamas. Tegelikult vanaema hoopis lahkelt jagas neid. Punaseid, siniseid ja veel mingeid, kolme sorti vähemalt. Nii head, magusad ja mahlased olid. Päike ka paistis :)

2008-08-21T23:28:00.003+03:00

Köögirindel on muutused. Täna hommikul tegin üle hulga aja jälle putru. Kaerahelbeputru. Tegelikult tegin vist eelmine või üle-eelmine nädal ka korra, aga siiski hulk aega on möödas sellest, kui viimati tegin. Hommikusöögiks on seda ka muidugi palju nimetada, sest see toimus kolmveerand kaks. Isu tegelikult väga polnudki, ma ei tea. Kui lõpetasin, oli kell juba pool kolm ja siis mõtlesin, et õhtusööki ei tahagi. Aga tahtsin ikka ja tegin.
Kui poodi sõitsin, sadas paduvihma, päike paistis ja teavas oli vikerkaar. Raadiost tuli Coldplay "Viva la Vida", ma keerasin selle põhja ja laulsin kaasa. Sellistel hetkedel tundub, et elu on siiski ilus, ükskõik milline valu või segadus hinges ka on.
Hästi mõjus ka jäätis, tee ja šokolaad Mariliisiga hiljem õhtul. Kusjuures Mariliisi juurde sõites tuli jälle raadiost "Viva la Vida". Igatahes on mul praegu palju parem tunne.

Seesaminuudlid

2008-08-09T20:52:00.003+03:00

Täna tegin seesaminuudleid jasmiiniteega. Sain sünnipäevaks teeraamatu ja seal oli selline retsept. Kuna ma eile jasmiiniteed ostsin, mõtlesin proovida.
Kõigepealt käisin poes ja see retk kujunes oodatust kolm korda pikemaks, kuna pidin hoisin-kastme saamiseks läbi käima kolm poodi. Ja kas ma siis sain lõpuks selle kastme? Muidugi mitte! Kodust ka ei leidnud seda, ju meil siis pole.
Mis siis ikka. Tulid nuudlid ilma hoisin-kastmeta. Kõigepealt kuumutasin pannil õli, siis lisasin purustatud küüslaugu, hakitud ingveri ja porgandiribad, mida retsept küll ette ei näinud, aga ma tahtsin vähe värvilisemat sööki. Retsept ei näinud ette ka kanafileed, aga kuna mu lihaisu nii suur on, panin ikka kana ka hulka. Kui kana küps, lisasin seesamiseemned ja eelnevalt valmis tehtud munanuudlid. Kõige lõpuks kallasin hulka segu, mis koosnes jasmiiniteest ja sojakastmest. Ma panin natuke Teriyaki kastet ka. Segasin kõik läbi ja oligi valmis. Päris hea tuli muidu.
Nüüd aga tee ja koogi aeg.

Tahaks omale tuulelohet. Ma pole normaalne.

Jasmiinitee

2008-08-08T23:05:00.002+03:00

Vahel on hea üksi kodus olla. Näiteks täna. Õhtul käisin poes ja ostsin rohelist teed jasmiiniga. Šokolaadi ostsin loomulikult ka, muidu võib äkki mõni kalor saamata jääda. Ühe tassiga just lõpetasin ja arvan, et teine läheb veidi aja pärast veel. "Love My Way" kõrvale. See on nii-nii hea seriaal. Sarnane varem jooksnud "Meie salajase eluga", mõlemad ju Austraalia omad ja üks peategelasigi sama näitlejatar. Aga "Love My Way" on tõesti hea. Vahel isegi nii hea, et valus hakkab. See on nii ehe lihtsalt. Ja täna on kurb osa, ma tean.
Vahepeal olen süüa ka teinud. Eile tegime Caesari salatit broilerifileega. Mõtlesin täitsa üksi teha, et saaks asja käppa, aga lõpuks tegime ema ja õega koos. Õde tegeles salatiga, mina tegin kastme ja praadisin kanafilee, ema küpsetas saiakuubikud ja riivis parmesani. Oo, ja ma tegin päris küüslauguse kastme :D Aga hea tuli välja.
Siis veel see ka, et olen viimasel ajal päris palju ratta selga jõudnud. See on hea. Täna lausa kaks korda. Väike tiir lõuna paiku ja õhtul veel üks. Kui õhtul välja läksin, siis esialgu tulid mõned piisadki ja ma juba mõtlesin, et nüüd on asi tuksis, aga sõitsin edasi ja ei tulnudki vihma. Oli aga pilves ja mõnusalt lämbe, justkui ähvardanuks äikest tulla. Kui hakkasin koju jõudma, siis tuli isegi loojuv päike pilve tagant välja ja mõtlesin korra sillale seda vaatama minna. Aga ei viitsinud siiski. Aa, kui ühest kohast mööda sõita, siis seal on nii hea saialõhn. Sealt on hea mööda sõita.
Ja nüüd lähen, teen veel ühe tassi jasmiiniteed.

Toomingamarjad

2008-07-20T23:30:00.003+03:00

Käisin taas maal. Herned olid peaagu valmis, tikrid ja kirsid ka. Sel puul, millele võrgu panime, oli ikka mõni kirss veel alles ka. Musti sõstraid proovisin juba eelmisel korral, aga nad tahavad veel veidi saada. Punased samuti. Ja siis ma avastasin toomingamarjad. Ei meenu, et ma eelmistel aastatel oleks neid marju märganud või söönud, ehkki ma tean, et aia taga kasvab puu. Aga nüüd ma siis sõin neid. Mäletan, et lasteaias meil kasvas ka toomingas, siis sõin ka selle marju. Muidu ma ei mäletagi, millal ma viimati neid söönud oleksin.
Saun oli seekord kuidagi eriti hea ja muidu oli ka hea, kuid ometi oli kuidagi tühi tunne ning kohati meenus miskipärast üks teine suvi. Aga küll varsti läheb jälle paremaks.

Ja lõpuks ometi on mul need piletid nüüd näpu vahel :)

Suvi vist

2008-07-08T23:53:00.005+03:00

Kell näitab peaaegu südaööd ja mõistlik oleks ju magama minna, kuna homme on ikkagi tööpäev :P
Aga oh ei, mina hakkasin just jäätist sööma ja mõtlen, et võiks natuke Saaremaa muljetest ka pajatada. Tegelikult mis siin ikka rääkida, Saaremaal on iga kord hea olla. Seal on alati tunne, nagu oleksin muust maailmast ära lõigatud ja keegi ei saa mind sealt kätte. Ilmad olid ka väga ilusad.
Seekord olin veetsin aega Kuressaares, minnes käisin korra peretuttavate juurest ka läbi, seal polnud vist juba kaks või kolm aastat käinud. Ühte head sõpra nägin ka üle hulga aja, selle üle on eriti hea meel, ja pidime veel kohtuma, aga ei jõudnudki.
Ehkki ma ütlesin, et suvel ma süüa ei tee ega söö, siis Saaremaal tegin nii üht kui ka teist. Esimest eriti palju. Esimesel õhtul ootas täditütar mind pitsa ja maasika-küpsisetordiga! Mina aga suutsin teda jahmatada sellega, et kui kohale jõudsin, ütlesin kohe, et võtame poest õlut ka :D Mainida tasub ka seda, et üks õhtu tegime kana-klimbisuppi ja magustoiduks tegi täditütar munavalge-maasikavahtu. Hea, kui on oma aiast maasikad võtta! Ma parem ei hakka mainima, kui head need asjad kõik olid ja kui täis meie kõhud pärast seda suurt söömingut olid. Pärast veel klaasike punast veini, mida küll plaanisime mere äärde jooma minna, aga arvasime, et me vist ei jaksa end sinna vedada.
Kõige olulisem on muidugi see, et mu selle suve esimene suplus on ka tehtud. Karujärves! Vees oli soojem kui õues. Pool ajast istusime vist küll, rätikud ümber, sest nii kui päike pilve taha kadus, muutus hoobilt jahedamaks. Aga vähemalt olen nüüd korra vees käinud, ehk tuleb millalgi ka teine ja isegi kolmas kord.
Aitab selleks korraks.

Hispaania!

2008-06-30T00:37:00.004+03:00

Ma olen nii-nii rõõmus, et Hispaania lõpuks jälle Euroopa meistriks tuli! Mul oli juba enne EMi algust tunne, et seekord nad võidavad, ja nad mängisid tõesti läbivalt hästi, vähemalt minu meelest. Ja eriti hea meel on mul veel selle üle, et just Torres finaalis (võidu)värava lõi. Torres on lihtsalt kõige-kõige nummim! :) Oleks meil veel Itaalia veini asemel hoopis Hispaania oma, näiteks Torrese vein olnud, oleks veel eriti lahe olnud.
Öösel vist ei saa suurest rõõmust magadagi (mõni üllatus, eks), kuigi võiks ju, täna öösel jäi uni väga napiks, pigem olin poolunes. Mul hea meel, et siiski sinna sünnipäevale läksin, ja veel parem meel, et me sinna ka kohale jõudsime, kuigi auto tahtis meile juba veidi pärast Tallinnast väljajõudmist vingerpussi mängida.
Muidugi pidi seal sünnipäeval olema ka see, keda ma seal eriti näha ei tahtnud, aga õnneks oli seal nii palju rahvast, et me ei pidanud kokku puutumagi. Korra siiski sattusime kuidagi kokku ja siis ta isegi väitis, et mäletab aastatagust. Nojah, imelik oleks ka, kui ei mäletaks. Mõni jälle ei mäletanud mind, mis sest, et ta on nii mõnedki korrad mind kuskilt koju toonud :P Kes teab, võib-olla nüüd ta juba mäletab mind.
Aga tegelikult oli eile väga lõbus ja tore õhtu. Pannkooki sõin, liha ei söönud, kuigi mulle tundus, et seal ainult grillitigi kogu aeg :P Joogiplaanid läksid täitsa sassi, sest keegi tegi mulle viinakokteili ja nii ta läks.
Hmm, peab vist lõpetama, sest asi kisub lobaks kätte, aga kuna ma Hispaania üle niiiiii rõõmus olen, siis täna võib! Ja homme tõotab ka põnev õhtu tulla, veini seltsis ja puha, ning juba ülehomme Saaremaale!

Öösöök

2008-06-22T00:38:00.004+03:00

Kell on pool üks öösel ja mina ajan omale sooja juustuleiba näost sisse. Jei!
Aga vähemalt on mul isu, sest viimastel päevadel on mu söögiisu kuhugi kadunud. Kõht on tühi, aga süüa ei suuda. Isegi lasanjet ei jõudnud eile lõpuni süüa!
Jalgpalli ma ka enam ei vaata. Juba neljas mäng järjest, mis lõppes mulle absoluutselt vastuvõetamatu tulemusega. Nii ei saa ju jalgpalli mängida! Mu ainus lootus on veel Hispaania, hädaolukorras ka Itaalia.
Töö ka ei edene. Vahin ja vahin ekraani või artiklit, aga mõte ei jookse. Mõtted on mujal. Siis vahin aknast välja hoopis. Ei tea, mis mul küll viga on. Tegelt ma vist tean küll, mis mul viga on, aga ma ei taha seda endale tunnistada.
Niuniu ja vingving. Homme aga maale ja sauna ja loodetavasti saan sealt uut energiat ning hoogu, et edasi minna. Ning juba septembris..! :)

Nii, leib sai otsa ja jutt ka.

Mmmaasikad!

2008-06-14T12:28:00.003+03:00

Hommikusöögiks maasikaid süüa on tore. Veel toredam oleks, kui juba Eesti omi saaks.

Mõtlesin ja ähvardasin vahepeal kööginurka kinni panna, aga praegu seda vist ikka ei tee. Suvel on siin niikuinii vaiksem, sest suvel ma süüa ei tee. Elan õhust, veest ja armastusest. Huvitav, kust seda viimast saada?
Nii et las see nurgake siin olla veel, siis saan suvel siin vahepeal ülevaadet anda selle kohta, kuidas läheb mu õhu-vee-ja-armastuse-dieet. Sügisel aga juba uue hooga edasi, ehk.

2008-06-09T23:42:00.003+03:00

Elagu Hollandi juust!
Itaalia toidud on ju ka väga head, aga ma olin siiski Hollandi poolt ja sellise tulemuse üle hiiglama õnnelik. Kuigi jah, kui hispaanlased ja itaallased ühes mängus kokku saaksid, oleks see omamoodi põnev :P

van der Sar on vinge!

Võileib

2008-06-06T22:28:00.003+03:00

Ükspäev TÜ koduleheküljele minnes sattus mulle ette reklaam, mille sõnum oli midagi sellist: "Bakalaureuseõpe on nagu leivaviil. Tomati, singi ja juustu saab peale magistriõppes."
Njah.. ma loodan, et ma saan ka varsti oma võileiva valmis.

Lihapallid

2008-06-02T23:06:00.002+03:00

Täna valmistasin lihapalle päikesekuivatatud tomatitega. Hakklihale lisasin ühe muna, veidi vett, hakitud küüslauku, soola, pipart, tšillimaitseainet ja veidi ka itaaliapärast hakklihamaitseainet. Päikesekuivatatud tomateid muidugi ka, kuigi neid oleks võinud isegi rohkem seal olla, võin tagantjärele öelda. Lihapallide nimetust need asjandused eriti ei väärinud, kuna nad olid pigem igatepidi lapergused kui ümmargused, aga no mõte oli vähemalt olemas :P Maitse oli ka väga hea, nii et mis sest kujust ikka nii väga. Juurde tegin spagette juustukastmega. Et seda rammusust natukenegi tasakaalsutada, olid lisandiks ka salatilehed. Ja jällegi pean ütlema, et üks inimene oli selt õhtusöögilt puudu.

Nädalavahetuse veetsin maal, kus oli nii-nii hea! Õhtul saun, suitsulest, täielik tuulevaikus ja muidu vaikus ööbikulaulu taustal, hommikul aga hommikusöök õunapuu all päikesepaistes :)

Tahaksin tegelikult veel midagi öelda, aga ma ei oska seda praegu sõnastada.

Pannkoogine

2008-05-25T23:27:00.001+03:00

Hommikusöögiks pannkoogid. Õhtusöögiks pannkoogid. Vahepeal bruschetta kirsstomatite ja mozzarella'ga. Pole pahaaa!

Puuviljad

2008-05-19T23:54:00.003+03:00

Vähene uni, ajalooline grammatika, eksam, töö ja võib-olla veel mõned tegurid on viinud mind nii kaugele, et täna "Õnnelikust juhusest" möödudes silmitsesin hajameelselt silti 'puuviljad' ja imestasin endamisi, et mis ajast seal küll piljardit mängida saab..

Ja praegu peaksin ma kõigi eelduste kohaselt magama minema, ma peaksin lausa kukkuma voodisse, kuid mina millegipärast istun ikka veel siin. Rütm on natuke sassis. Aga homsest tuleb hakata jälle auru andma.

2008-05-15T22:22:00.004+03:00

Mu šokoholism hakkab ületama igasuguseid piire. Minu piire. Enam ma väiksemaid kui 200grammiseid ei vaevu isegi vaatama. Öudnee.
Jalad ka külmetavad, ja üldse on külm, aga jalad eriti. Tahtsin teed juua ja olin sunnitud kööki minema. Oii, ma segasin Tulla romantikat. On mul siis nii väga seda teed vaja?

Ennist õppisin ja vaatasin vahepeal aknast välja. Üks kajakas ajas mingit pisemat lindu taga. Põnev.

Vihmapäev on supipäev

2008-05-12T18:46:00.002+03:00

Kuna ilm on selline, et ei taha nina eriti toast välja pista, siis tuli jälle kodustest vahenditest mingi söök leiutada. Sügavkülmas oli üpris korraliku suurusega kanafileetükk, seega mõtlesin sellest suppi teha, liiati polnudki ammu suppi teinud.
Tükeldasin kanafilee ära ja panin keema. Veidi aja pärast lisasin tükeldatud porgandi, külmutatud aedoad ja loorberilehe. Lasin sellel kõigel natuke keeda ning siis lisasin natuke kanapuljongikuubikut, pipart, broilerimaitseainet ja sojakastet. Lasin veel veidi tasasel tulel keeda ning võtsin loorberilehe välja. Kõige lõpuks panin veel riisinuudleid ka hulka.
Välja tuli sellest kõigest päris hea ja paks supp, riisinuudlid sobisid sinna väga hästi. Midagi oli küll justkui puudu, ehk mõni maitseaine, kuid muidu oli hea ja ka pisut teistmoodi, kui ma varem olen teinud.

Ja nüüd siis tuli päike välja. Pesin eile õhtul lõpuks aknad ka ära, nüüd isegi näeb õue ja päike saab sisse paista :P
Ja mu aknalaual on vaas punaste, tumelillade ja ühe valge tulbiga. Need on niiiii ilusad! Meie oma aiast :)

Tuulepea

2008-05-08T18:38:00.002+03:00

Ma arvan, et on päris tore minna poodi, seista juba kassas, ja avastada siis, et rahakott jäi koju laua peale. Õnneks polnud järjekord veel minuni jõudnud, nii et kõige piinlikumast olukorrast ma seekord pääsesin. Niisiis jalutasin stoilise rahuga saali tagasi, asetasin oma neli asja sinna, kust ma nad võtnud olin, ning läksin sama targalt koju tagasi.

Lõhefilee

2008-04-20T23:41:00.003+03:00

Eile tegin esimest korda elus kala. Kõlab kummaliselt tegelikult. Kui ma tavaliselt üksi kodus olen, teen kanafileed vms, mida saab ahjus teha. Ma ei teagi, miks ma pole varem selle peale tulnud, et kala teha. Võib-olla seepärast, et tavaliselt, kui meil kala tehakse, ostetakse terve kala ja seda peab puhastama ning muidu sellega mässama. Olen kindel, et seal pole tegelikult midagi keerulist, aga fileega on ju eriti lihtne. Niisiis ostsin tüki lõhefileed, kastsin seda sidrunimahlaga, lisasin veidi soola ja tilli loomulikult ka. Väga lihtne, aga väga hea. Toob kala maitse kõige paremini esile. Kuna ma sain poest päris suure tüki, siis tegin kõrvale ainult salatit, riisi vms ei hakanudki tegema.

Muidu läks Tallinnas-käik igati asja ette, eile oli igati tore ja lõbus õhtu. Üllatusi jagus samuti. Teine kordki võiks.
Njah, oleksin ma mag.tööga ka veidikene asjalikum olnud, oleksin ma praegu veel rohkem rahul.

Ja jällegi veendusin, et on ikka hea küll, kui on olemas keegi, kellele saab ka oma kõige veidramatest mõtetest ja tunnetest rääkida. Ma loodan, et see jääbki nii :)

2008-04-15T13:04:00.001+03:00

Sooda olen.

2008-04-12T12:03:00.003+03:00

Muidugi on hea mõte minna Pange sööma ja vaadata aknast, kuidas inimesed Dagö kontserdile lähevad..

Rahvusvahelise toidu pidu

2008-04-11T15:52:00.005+03:00

Isver-susver. Jummel küll! Ma ei olegi veel kirjutanud oma suurepärasest ja elamusterohkest kolmapäevast! Vaatasin eelmisest sissekandest, et pidin mõni päev võib-olla natuke niuguma, aga ma ei tee seda mitte (magistritöö mõjutused)! Lihtsalt ei ole enam põhjust niugumiseks.
Kolmapäeval oli igati põnev ja vinge õhtu, mis sai alguse sõna otseses mõttes söögist :P
Nimelt tutvusin ma kaubamaja toiduosakonna riiulite vahel ühe havai noormehega. Seda, et ta havailane on, sain ma muidugi hiljem teada. Ma möödusin temast ja ta peatas mu lausega "excuse me, do you speak English" ning palus aidata leida maisitärklist. Selle leidmine oli muidugi omaette ooper, sest mu inglise keele toiduainete sõnavara ei ole just hiilgav. Lõpuks leidsime siiski vajaliku kauba ja ta kutsus mind õhtul Raatuse ühikasse, kus tehtavat igasuguseid rahvusvahelisi toite. Ma lubasin mõelda ja nii meie teed lahku läksidki.
Mind aga hakkas see üritus huvitama ja mõtlesin, et kuidas ma siis ei lähe, kui kutsutakse! Nii ma võtsingi Mari kaasa ja seadsime sammud Raatuse ühika poole. Tunne oli veel üsna kõhe, sest mul polnud tegelikult aimugi, mis seal täpselt toimub, aga lõpuks olime siiski juba seal uudistamas. Üsna pea nägin oma uut sõpra (siis ma saingi teada, et ta on Havailt) ja siis enam taganemisteed loomulikult polnud :P Õnneks, sest tegemist oli tõeliselt vahva üritusega, kus terve üks korrus oli suur pidu. Eri riikide välistudengid pakkusid oma rahvustoite ja ka -jooke (ühe USA tüdruku pakutav õunashot oli päris huvitav ja maitsev elamus). Eestlaste laud verivorsti, hapukurgi, kamabatoonikeste, Vana Tallinna jms-ga oli muidugi ka esindatud. Havai noormehe kookosemagustoit oli ka väga hea.
Igatahes oli põnev suhelda välistudengitega. Seal oli ka kaks austraalia noormeest, kellest ühega sain veidi pikemalt rääkida. Ja kui nad omavahel rääkisid, siis oli küll nii, et oumaigaaad! :D Mulle õudselt meeldib austraallaste aktsent! Ühe austraallase ja ungarlasega läksime hiljem veel Maailma, kui teised kluppi suundusid.
Ühesõnaga oli väga huvitav ja vahva õhtu, mõnusalt värskendav ning inspireeriv. Just seda oligi vaja.

Seda ka, et ma sain täna lõpuks Dagö uue plaadi! Kuigi kahju, et ma kontserdipiletist ikka ilma jäin, see elamus oleks ka praegu marjaks ära kulunud. Aga siiski :)

Söömisrõõmud

2008-04-08T21:41:00.003+03:00

Kõigepealt pean rääkima nädalavahetusest, mis oli tõeline söömisparadiis ehk siis vanaema sünnipäev. Loomulikult oli laual seapraad, hapukapsas ja kartul. Peale selle makaronisalat, singirullid, lihapallid, suitsukana, soolalõhe, mitut sorti heeringafileed, kalakotletid tomatikastmes (vaieldamatult kõigi lemmikud, viimaste pärast läheb kismaks!), hapukurk, juust. Kindlasti oli midagi veel, praegu lihtsalt ei meenu. Lisaks kolme sorti torti ja veel mingi kringli moodi asi. Ja muidugi vanaema enda valmistatud liköörid, seekord saime mustsõstra ja kirsi oma. Hea, et mul praegu kõht täis on, muidu ma ei suudaks seda siin kirjutada :P Kõik muu oli ka tore ja nalja sai palju nagu ikka ning veel toredam oli, et emps ka jälle seal oli :)
Pühapäeva õhtul tegin jällegi pannkooke, seekord väikseid ehk hapupiimapannkooke. Tegelikult ma tegin keefiriga, aga see selleks. Päris head tulid, kuigi kui ma oleksin munavalge ja -kollase eraldi vahustanud, oleksid kohevamad tulnud. Sõin neid kohupiima ja vaarikamoosiga. Tegelikult mulle meeldivadki need väiksed pannkoogid rohkem kui ülepannikoogid, kuigi viimasel ajal on ka ülepannikad rohkem meeldima hakanud. Varsti teen jälle.
Eile mõtlesin jälle midagi uut teha proovida ja tegin kanapüreesuppi. Seda oli äärmiselt lihtne teha ja koosnes põhimõtteliselt ainult kolmest komponendist. Kõigepealt keetsin kanafilee. Seejärel keetsin ühe porgandi ja paar katulit ning kui need olid peaaegu pehmed, panin kanafilee nende hulka. Lisasin ka natuke kanapuljongikuubikut ja lasin veel keeda. Lõpuks püreestasin kõik ära ja oligi valmis. Päris hea tuli, kuid kui teinekord teha, võiks isegi rohkem kana olla ja ehk ka veel mingeid komponente juurde lisada.
Täna aga tegin kartuliputru. Oi-oi kui soolast kartuliputru :D Ei tea, mis mul arus oli, et nii väheste kartulite puhul nii julgelt soolasin. Kõrvale tegin segu hakklihast, tomatitest ja ubadest. See ei olnud õnneks väga soolane, seega sai süüa küll. Praegugi on veel kõht täis. Aga hiljem ehk läeb üks tass kakaod.

Niuguks ka natuke, aga ei viitsi. Võib-olla mõni teine päev.

Käpardlus

2008-03-31T13:17:00.005+03:00

Kui miski läheb untsu, siis läheb ka kõik järgnev. Laupäeval polnud mul köögis just kõige parem päev. Kõik algas sellest, et tegin õhtusöögiks kanafileed kookospiimaga. Kõigepealt läks mul ingver veidi kõrbema. Tavaliselt ma olen seda tükeldanud, aga seekord miskipärast riivisin ja hakkas kõrbema teine. Päästsin siis, mis päästa andis, ja viskasin ruttu juurviljad pannile. Kui riisivesi juba täie hooga kees, hakkasin siis kapist basmati riisi võtma. Aga mida polnud, see oli loomulikult basmati riis. Krrrrr! Ma teadsin, et mul sai otsa, aga arvasin, et olin uue ostnud. Ilmselgelt aga mitte. Riisimajandusega olid mul üldse kehvad lood. Metsikut riisi oli ka nii väike nutsakas, pealegi ei oleks see eriti selle söögi juurde vist sobinud, aga no näljaga oleks läinud küll. Õnneks oli mul ka täiesti tavalist riisi, mida küll algul tundus väga vähe olevat, aga pärast tuli täiesti korralik kogus. Järgmisena oli väike jama ka kookospiimaga. Tegin purgi lahti ja vaatan: mida põrgut! See on mingi kamakas, mitte piim. Tegelikult oli vesi all. Kraapisin siis selle pannile ja seal õnneks asi lahenes, ei jäänud tükki ega midagi. Kõige tipuks hakkasin siis riisi maitsema, et kas on valmis. Ja loomulikult olin ma unustanud vette soola panna :D Uhasin siis soola juurde ja see aitas. Võiks küll arvata, et mis käkk sellest kõigest lõpuks tuli, aga tegelikult maitsel polnudki midagi viga, aitas süüa küll :P
Õhtul jätkus mu käpardlus pannkookide küpsetamisega. Ma küll teadsin, et mul ei tule need just kõige paremini välja, aga ikkagi oli nii palju julgust, et kustuda sõbrad pannkooki sööma! Juhei! Esimene pannkook nägi välja selline:

Teine oli üpris samasugune :D Alates kolmandast hakkas juba looma ja pärast tulid juba täitsa ilusad. Ma ütleks, et need olid pannkoogid a la Kairit. Ma olen üsna kindel, et mitte keegi peale minu ei oska nii ilusaid kooke teha!

***

Täna nägin selle kevade esimest liblikat. Kollast liblikat!
Hommikul oli nii hea kooli minna, päike paistis ja tuju oli priima. Loengus oli päris keeruline paigal olla :P
Nii hea, kui sees on säde, mis teeb rõõmsaks ja rahutuks.

Teekõrvane

2008-03-27T21:56:00.004+02:00

Vahel on päris kasulik teha endale nii suur kogus süüa, et mitu päeva on muretu. Üldjuhul mulle ei meeldi kaks või rohkemgi päeva järjest ühte toitu süüa, üksluiseks läheb. Aga nüüd juhtus jälle nii, et tegin hunniku hakkliha tomatipastaga. Esimesel päeva sõin seda spagettidega, ülejäänud kahel päeval penne'ga. Tänaseks jäi vaid väike kogus, millest ma eile lihtsalt jagu ei saanud. Seega oli täna ainult soojendamise vaev. Pärast kerisin end voodile kerra ja sõin magustoiduks viinamarju peale. Nii et vahel võib mu üüratutest toidukogustest isegi kasu olla, vähem vaeva ja ajakulu. Üldjuhul aga - inimesed, tulge külla, kui ma süüa teen :D
Tegelikult tahaks pannkooke. Keegi võiks mulle neid näiteks pühapäeva hommikul teha. Või mina võiks kellelegi teha. Esimene variant oleks muidugi teretulnum, aga peaasi on siiski pannkoogid ise ja et oleks, kellega neid jagada!
Veini ja seltskonda tahaks. Teatrisse tahaks (oma viga muidugi, et ma oma lubadusi ei suuda täita). Rännata tahaks. Vabadust tahaks. Soojust tahaks. Kallistada tahaks..
Ja veel igasuguseid asju. Aga huvitav, kui kaua võib midagi tahta, nähes, et sa seda ilmselt niikuinii ei saa. Vahel tundub, et lõputult, sest kui miski sügavale südamepõhja poeb, siis seda sealt enam välja ei saa.
Aah, aitab. Tee tahab joomist ja raamatuvirn laual lugemist!

Pühad

2008-03-23T17:08:00.002+02:00

Näete, kui asjalik ma kodus olin :P

Rõõmus või rõõmus

2008-03-15T11:44:00.003+02:00

Tegin täna hommikul külmkapiukse lahti ja mis ma näen - ongi! Koer. Kirju koer. Kaks tükki lausa! Mis nemad sääl teevad või kuidas sinna said, mina ei tea. Ma ju kardan koeri.
Kuidagi hea ja rõõmus on olla. Hoolimata sellest, et mõni asi ikka üsna tugevalt häirib ja tuju rikub. Aga mul on isegi nii hea tuju, et suudan end vaos hoida :p Ainult naerataks kogu aeg.
Tegelikult ei olegi nagu millegi üle eriti rõõmustada, kui nüüd mõtlema hakata. Aga tühja sellest, ma õitsen edasi!
Hämmastavaid asju juhtub ikka ka vahel, nimelt läksin eile enne südaööd magama. Hah! Ja veel...polegi ammu nii hilja (või vara?) koju jõudnud, et väljas juba valge. Ilus hommik oli igatahes.
Ja see ka veel, et võib-olla juhtub esmaspäeval või teisipäeval midagi omamoodi põnevat. Näis.

Mmmmaasikas!

2008-03-11T12:09:00.003+02:00

Ma arvan, et on päris vahva teha hunnik maasikajäätist ja see siis vastu ööd endale sisse keerutada. Õnneks Mari aitas :P
Aga veelgi vahvam on see, et õues ja südames on kevad ning see teeb meeldivalt rahutuks.. :)

Laupäevane idüll

2008-03-01T20:31:00.005+02:00

Trallallaaa. Täna otsustasin, et on paras aeg midagi uut katsetada. Katsetamiseks aga on aega vaja, seepärast osutus tänane päev õigeks. Kui ma olin juba mitu head tundi laua taga istunud ja tööd teinud, sai mul lõpuks sellest küllalt. Sirutasin end püsti ja rühkisin tugevat ning külma tuult trotsides poodi. Tagasi tulles oli juba märksa parem.
Niisiis tegin jälle vana head lemmikut, kanafileed, aga täna veidi teistmoodi kui tavaliselt. Ühesõnaga üritasin sellele justkui mingi kastme teha (hiinapärast vms). Kõigepealt pruunistasin pannil porgandid, rullkõrvitsa ja herned ning panin need siis kõrvale oma aega ootama. Paprikat oleks ka tahtnud, aga kaupsis ei olnud jälle ilusat paprikat, ma ei saa aru, mis seal toimub. Nii, järgmiseks läksid pannile soola, pipra ja karriga maitsestatud kartulitärklises veeretatud kanafileetükid. Kui need ka ilusti pruunid ja puha, kallasin hulka kohvikoore, supilusikatäie sojakastet ja natuke kanapuljongit. Millalgi vist läks küüslauk ka sisse. Kõige lõpuks said juurviljad ka kana hulka ja valmis see oligi. Kõrvale basmati riis muidugi.
Täitsa hea tuli välja kogu see kupatus. Maitses hästi, kuigi kaste oli veidi liiga paks ehk. Oleksin võinud vähem kartultärklist panna. Aga jäi igatahes mahlakam kui üldse ilma kastmeta, nagu ma tavaliselt olen teinud.
Nüüd tuleb natuke leiba luusse lasta ja siis jäätise kallale. Kui veel ühe tilga veini ka saaks, siis oleks ju lausa taevalik..

:)

How sweet is this?

2008-02-20T22:20:00.008+02:00

Täna oli menüüs koorene kanapasta, mu järjekordne omalooming. Kuna mul oli kapis peterselliuputus, siis ma tahtsin seda mõnes söögis rakendada. Tont teab, miks ma seda just pasta, kanafilee, köögiviljade ja koorega segada tahtsin. Ühesõnaga praadisin kanafilee ja rullkõrvitsa pannil koos soola, pipra ning karriga. Segasin need keedetud pasta hulka, lisasin tomati ja peterselli ning kallasin kõige peale vahukoore (19%-ne siiski). Päris hea tuli, kuigi peterselli (ehk siis seekord n-ö põhikomponendi) maitset polnud pea üldse tunda :P

Viimastel päevadel olen mitu korda jooksnud kokku inimestega, keda polnud ammu näinud. Eile tabati mind koogiriiuli (!) ees. Olin just sügavalt ametis koogi valimisega, kui kuulsin kedagi selja taga mind teretamas. Pöörasin ringi ja tundsin ta ära. Ja siis, nagu arvata oligi, tuli see küsimus. Jah, ma lubasin mõelda ja andsin isegi oma telefoninumbri, kuid ma pole endas üldsegi kindel. Aga ma kardan, et ma lasen end jälle ära rääkida. Tegelikult ma ju tahan ka, aga lihtsalt ei tea, kuidas asjad praegu kujunema hakkavad. Eks näis :)

See on ka tore, kui avastada ühel ilusal päeval oma kotist punase paberi ja südamekesega šokolaadimedal, mida olen endaga juba üle nädala kaasas kandnud ning selle olemasolu lihtsalt unustanud. Ma ei tea, kas tasub mainida, et ühel õhtul oli mul hirmus magusanälg ja mul polnud midagi magusat..Täna oli hirmus tahtmine see ära süüa, aga siiski ei teinud seda. Las ta olla veel natuke siin laua peal.

Praegu aga naudin kannutäit ingveriteed ja premeerin - ei tea küll, mille eest?! - end Raffaelloga.

Tomatisupp või sibulasupp?

2008-02-16T14:35:00.002+02:00

Seal oli küll tomateid sees, kuid ometi mõtlen siiani selle üle, mitu sibulat seal sees ikkagi olla võis. Ma vist mõnes mõttes ületasin ennast, kuigi mitte päris. Nagu ma vahel ka muidu ennast ületan, kuigi mitte päris. Jah, mul on ilmselgelt midagi viga.

Köögitu

2008-02-13T19:57:00.002+02:00

Ma ei saa enam süüa teha, sest köögi on vallutanud lällavad pubekad. Niisiis jääb mul üle kaks varianti: süüa väljas või olla söömata. Kardan, et esimest varianti eriti pikalt teha pole võimalik, kuid eks siis lõpuks jääb üle teine variant.

Juust

2008-02-10T13:50:00.000+02:00

Mu järgnevate päevade menüü koosneb juustust.

Hernesupile!

2008-02-05T19:04:00.000+02:00

Kuna täna vist ikkagi on vastlapäev, siis mõtlesin seks puhuks hernesuppi teha. Aga mitte mingit tavalist hernesuppi, vaid hernepüreesuppi. Ärge küsige, mis imeloom see veel selline on. Välja nägi see üsna jube ja maitses veel jubedamalt :D
Ilmselt ei olekski asi nii hull olnud, kui ma oleksin osanud sidruniga õigesti ümber käia. Nimelt tuli supp lihtsalt liiiiiga hapu. Üleüldse ei saa ma aru, miks see sidrun seal vajalik oli, aga ju siis oli. Kuigi ma panin kõiki komponente poole võrra vähem kui retseptis ette nähtud, sai sidrunit siiski liiga palju. Minust oli muidugi ka väga ebaprofessionaalne lajatada kogu sidrunimahl supi sisse ühekorraga, vahepeal üldse maitsmata. Üritasin seda kõigest hoolimata süüa, pool kaussi pidasin vastu, ülejäänu rändas kahjuks tualetipotist alla.
Jumal tänatud, et vanemad külla hernesuppi sööma läksid ning õde sõi väljas. Vastasel juhul oleks terve pere minu saamatuse tõttu nälga jäänud. Isa, tõsi küll, jõudis enne väljaminekut ka ühe lusikatäie suppi maitsta ning ütles, et täitsa pulli maitsega on! :P
Õnneks oli eilsest järel kausitäis tuunikala-tomatirooga spagettidega, niisiis rõõmustasin end hoopis sellega. Magustoiduks on loomulikult vastlakukkel ning hernesupiõudus hakkab kuklit süües juba vaikselt ununema. Kindlasti tahan seda suppi millalgi veel teha, ainult et ILMA sidrunita. Ja ilmselt mitte niipea. See ei saa ju ometi nii jube olla, et üldse süüa ei kõlba!?

Nüüd aga - vastlaliule keegi?! :D

2008-01-30T01:08:00.000+02:00

Opened my eyes today
And I knew there's something different
Saw you in a brand new way
Like the clouds had somehow lifted

And if yesterday I heard
Myself saying these words
I would swear it was a lie

I don't know why
But suddenly I'm falling
Was I so blind
I was loving you all the time
Now I'm hopelessly addicted
Helplessly attracted

I'll make a wish this day
And I'll send it to the heavens
That we will always stay
Entwined like this forever

And though the world may change
Coz nothing stays the same
I know we will survive

I don't know why
But suddenly I'm falling
Was I so blind
I was loving you all the time
Now I'm hopelessly addicted
Naturally we acted

I don't know why
But suddenly I'm falling
I was so blind
I was loving you all the time
And now I'm
Hopelessly addicted
Helplessly attracted
Chemically reacted
Naturally we acted
I was loving you all the time
Hopelessly addicted
Helplessly attracted
Chemically reacted
Naturally we acted

(The Corrs "Hopelessly Addicted")

Ilus pühapäev

2008-01-27T22:36:00.000+02:00

Täna hommikul tegi isa mu üht lemmiksalatit. Ma ei teagi selle nime, aga see on lihtne, kerge ja puhta maitsega. See koosneb kirsstomatitest, vutimunadest, mozzarellast ja basiilikust. Peale käib kaste, mille täpset koostist ma ei teagi, kuid kindlasti on seal oliiviõli, palsamiäädikas ja küüslauk. Ilmselt ka sool ja pipar, näiteks. Siinkohal on pilt ühest eelmisest salatiteost:

Õhtusöök oli ka hea. Lõhe sinihallitusjuustu ja krevettidega. Kõrvale oleks hästi passinud valge vein, kuid pidin siiski loobuma.

Magustoiduks korralik kogus hingelist kosutust. Olen siiani lummatud.

Aga homme on esmaspäev ja hoopis uued tuuled. Loodetavasti.

Uus!

2008-01-09T17:20:00.000+02:00

Eile tegin kartuli-porgandipüreesuppi. See oli mu esimene katsetus püreesuppide vallas ja peaks ütlema, et õnnestus. Kartsin küll, et võib-olla jäävad tükid sisse või on muidu maitsetu möks, aga seda ei juhtunud. Isegi maitse oli olemas. Lisasin veel peterselli ka, kuigi retsept seda ette ei näinud. Eile tegin suppi vahukoorega, kuid järgmine kord võiks proovida (sulatatud) juustuga.

Peale selle on mind tabanud smuuti-hullus. Kodus korra tegin ja nüüd ei saagi enam lahti sellest. Muudkui mikserdan. Aga vähemalt ei söö ma siis pidevalt šokolaadi-kooki-küpsist. Ehk. :P
Lapsed, smuuuuuuutile! :D

Pühapäevahommikune

2008-01-06T21:44:00.000+02:00

Kes teab, mis mulle sisse läks, igatahes käskisin end täna hommikul mõistlikul ajal üles äratada, et ma saaksin hakata pirukaid küpsetama. Aetigi mind siis mõistlikul ajal üles, kuid kuna minu uni on teada, siis päris üles tõusin natuke vähem mõistlikumal ajal. Lehttaina-viineripirukad ning magusad lehttainapirukad õunte ja aprikoosimoosiga valmisid enam-vähem keskpäevaks, seega sai sellest midagi hommiku- ja lõunasöögi vahepealset. Välimuselt oleks võinud pirukad veidi kobedamad olla, aga maitse oli täitsa hea. Järgmine kord püüan siis ka välimusele veidi rohkem rõhku panna :P

Oh, ma juba tean, et Tartus hakkan jälle ahjust puudust tundma..
Hea aga on see, et sain täna endale ühe üsna vajaliku väikese kodumasina, mis peaks mu söögitegemisvõimalusi jällegi natuke suurendama. Juhei! :)

Smuuuuuuti!

2008-01-05T22:21:00.000+02:00

Hah. Tegin just smuutit. Nii hea oli, peaks isegi tihedamini tegema. Koogi ja šokolaadi asemel näiteks :P

Kirju koer

2008-01-04T12:54:00.000+02:00

Tegin kaks korda: jõuludeks ja aastavahetuseks. Esimest korda tuli väga hea, teist korda läks natuke aia taha see koer. Ei tea, kas asi oli selles, et kasutasin teistsugust võid kui esimesel korral ning kondenspiim oli kakaoga, või miks ta veidi nässu läks. Igatahes jäi ta teisel korral pisut vedelaks. Külmkapis hangus küll üsna kenasti ära, kuid välja võttes läks kiiresti pehmeks. Maitse polnud ka nii hea kui esimesel koeral, kuigi ega ta halb ka just polnud. Siiski sai jõulu-koer kähku otsa, aastavahetuse oma aga unustati ühel päeval sootuks ära :P
Kolmapäeval aga avastasime selle kapist ning õhtul vanaema juurde minnes võtsime seda kaasa. Aga ega see siis veel otsa saanud. Eile käis Raido siin, sõi, ja kiitis, et nii hea on. Lubas täna ka tulla ja ülejäänu ära süüa :P
Nüüd ma igatahes tean, et kui järgmine kord teen, kasutan ikka sama toorainet mis esimesel korral.

Oode

2007-12-29T14:36:00.000+02:00

Sind otsides

Mul iga hommik kisub pilgu teele
ehk mõnda rada astub sinu jalg
ma olen näoli langend järveveele
kas virvetes ei viirastu su palg

Ent mööda teid ka siis ei tule keegi
kui kõu taob vikerkaari sildadeks
ning valelootustega vetepeeglid
ma peksin kividega kildudeks

Sind otsides ma metsaradu käinud
ning eksind mööda soid ja padusid
ma oravatelt pärind, kas ei näind nad
oo kuhu sa nii kauaks kadusid

Kuid käbikuningad kõik kurvaks saavad
sind kusagil nad pole kohanud
ja eitavalt on väristanud haavad
ning kuused nukralt vastu ohanud

Ma mesilase kombel vastu õisi
ka oma palet püüdsin paotada
ehk lille sees sa möödaminnes võisid
siin oma juuste lõhna kaotada

Kuid õied metsalõhnadest on triiki
kuldkarikad kõik nõretamas meest
seepärast kumalane tõstab piiki
ja kurjalt sumiseb: sa mine eest

Sind otsides
sind otsides...

(O. Kruus)

Isu kadunud

2007-12-27T23:12:00.000+02:00

Siiski mitte söögi-, vaid hoopis kirjutamisisu. Läks teadmata ajal minema ja pole veel tagasi tulnud. Seega - kui keegi teda näeb, siis palun saatke ta mu juurde tagasi. Leidjale ka väike vaevatasu.

Üleüldse ma ei tea, mis toimub.

Punane ja valge

2007-11-29T20:06:00.000+02:00

Mis sobiks ühte valgesse ja lumisesse päeva paremini kui tomatisupp? :P
Ühesõnaga olen viimasel ajal köögis laisaks läinud. Nädalavahetusel kodus nautisin isa tehtud hõrgutisi ja nüüd viimastel päevadel ei ole kuidagi viitsinud ise midagi asjalikku teha. Aega pole ka nagu olnud.
Täna oli aga isu millegi sooja ja hea järele. Loomulikult on just siis, kui mina olen plaaninud hakata süüa tegema, köögi hõivanud kallis boksinaaber koos oma sõpradega. Niisiis pidin veel mitu tundi kannatama tühja kõhtu. Ehk seepärast tundubki see supp koos ohtra juustuga praegu nii hea?
Peaaegu nimetaksin seda tänase päeva ilusaimaks hetkeks, aga üks trumpab selle siiski üle. See oli hoopis siis, kui ma istusin aknal, jõin teed ja vaatasin langevaid lumehelbeid. Hingekosutava muusika saatel. Just siis tundus, et elu võib vahelduseks isegi ilus olla.

Supitrall

2007-11-21T20:13:00.000+02:00

Otsustasime Pillega pärast väsitavat koolipäeva suppi sööma minna. Esimesse kohta pidama ei jäänud, seega leidsime end Werneri pehmelt diivanilt. Mina võtsin suitsujuustusupi, Pille kalasupi juurviljadega. Tellisime ära ja ootasime. Kõlaritest tuli kummalist muusikat. Ikka ootasime. Pille jõudis juba öelda, et kuidagi kaua läheb selle supiga, kui juba toodigi supp lauda. Ilma igasuguse leiva ja saiata. Mina oma mõtetes mõtlesin ja mõtlesin, et veidi imelik, et mingitki asja kõrvale ei toodud, aga ei öelnud midagi (oeh, ma vist olen tõesti sissepoole elaja või midagi, aga see selleks). Arvasin, et ju siis seal ongi nii kombeks. Siis aga ütles Pille, et kuidagi imelik on, et kuklit ega midagi meile ei toodud. Niisiis päris ta aru ühelt teiselt ettekandjalt, see lubas meie teenindajalt järele uurida. Natukese aja pärast tuli too lauda, ja vabandas, et kahjuks on kuklid vms otsas. Naljakas.
Vähemalt oli minu supp hea, Pille enda omaga vist rahule ei jäänud, nagu ma aru sain. Aga kõht oli mul pärast ikka sama tühi kui enne. Ju siis ei ole sealsed supid kõhutäiteks ette nähtud. Või olen mina täitmatu. See-eest oli kauss ilus :P
Tulin koju ja sõin hoopis oma salatit, mis täna maistes veel kõige paremini.

Salat

2007-11-19T22:32:00.000+02:00

Tegin just salatit. Makaroni ja tuunikalaga. Tahtsin kuumsuitsutatud kala osta, aga kaupsis seda polnudki. Eile vähemalt mitte. Ostsin eile asjad ära, kuid ei viitsinud siiski teha. Niisiis tegin täna. Panin sisse veel muna ja tomatit ka. Oligi vist kõik. Ahjaa, hapukoort ja majoneesi ikka ka.
Noja päris hea on, natuke liiga soolane küll, kuigi panin üsna vähe soola. Ju siis oli kalakonserv soolane. Aga näljaga käib kah.
Ostsin täna teed. Sencha blueberry. See oli mul vahepeal otsa saanud, kuid täna tuli selle isu. Kui hakkasin teed tegema ja paki avasin, tundsin jälle selle lõhna. Ma ei saa aru, millest see tuleb, aga selle tee lõhn tekitab minus mingit kummalist emotsiooni. Sellega justkui meenuks midagi, aga ma ei tea, mis see olla võiks. See on midagi ebamäärast. Vist. Olen seda ka varem tähele pannud, et selle tee lõhn mulle kuidagi mõjub, kuid täna mõjus eriti teravalt.
Aga kuna ma ei oska teha süüa väikeses koguses, siis on mul ilmselt ka homne söök olemas. Ja ka ülehomme...kuigi vaevalt ma seda siis enam tahan. Kui see siis veel üldse kõlbama peaks.

Vahepala

2007-11-13T16:55:00.000+02:00

Vahepeal, kui ma ei viitsinud enam väga asjalik olla, siis ma tegelesin sellega:

1. Kas sa said nime kellegi järgi?
Olevat olnud üks armas lokkidega tüdruk, kelle järgi ema mulle nime pani.

2. Millal viimati nutsid?
Eile.

3. Kas sulle meeldib su käekiri?
Kui ma kiiresti ei kirjuta, siis täitsa meeldib.

4. Mis on su lemmik lõunasöök?
Lõunasöök jääb mul tavaliselt vahele või on sellel ajal hoopis hommikusöök.

5. Kas sul on lapsi?
Ei.

6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber?
Äkki olekski. Aga kes teab, kas me üldse kokkugi satuks, et tutvuda.

7. Kas oled tihti sarkastiline?
Mitte väga tihti, aga tuleb ikka ette.

8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud?
Ei ole.

9. Kas sooritaksid benji-hüppe?
Ilmselt mitte.

10. Millised on su lemmikmaisihelbed?
Lemmikuid just ei ole, aga need kõige harilikumad on kõige paremad.

11. Kas seod paelad lahti, kui jalatsid ära võtad?
Üldiselt küll.

12. Kas pead end tugevaks?
Vaimselt küll, aga füüsiliselt võiks tugevam olla.

13. Milline on su lemmikjäätis?
Jällegi pean ütlema, et lemmikut pole, aga vaniljejäätis iirisetäidisega või piparmündijäätis läheks iga kell.

14. Mida märkad inimese juures esimesena?
Silmi.

15. Roosa või punane?
Punane.

16. Mis sulle enda juures kõige vähem meeldib?
See, et ma olen mõnikord liiga kohusetundlik, ja see, et muretsen mingite asjade pärast rohkem, kui peaks.

17. Mida igatsed kõige rohkem?
Ilusaid hetki ja kalleid inimesi.

18. Kas loodad, et keegi selle ankeedi küsimustele enda blogis vastab?
Loota ju ikka võib.

19. Mis värvi pükse ja sokke hetkel kannad?
Praegu on seljas hoopis seelik ning sokke polegi jalas.

20. Mida viimati sõid?
Apelsini.

21. Mida hetkel kuulad?
Coldplay laulab.

22. Kui oleksid rasvakriit, siis mis oleks sinu värv?
Sinine.

23. Lemmiklõhn?
Kevade lõhn. See lõhn, mida on tunda siis, kui küünlad ära puhuda. Männimetsa lõhn.

24. Kellega telefonis viimati rääkisid?
Õega.

25. Parim spordiala, mida telekast jälgida?
Suusatamine.

26. Su juuksevärv?
Kahtlane.

27. Su silmade värv?
Hall.

28. Kas kannad kontaktläätsi?
Ei ole tarvis.

29. Lemmiktoit?
See on küll raske küsimus.

30. Kas õudusfilm või film õnneliku lõpuga?
Kui peab just nende vahel valima, siis pigem õnneliku lõpuga.

31. Mis filmi viimati vaatasid?
Hmm. Ma arvan, et see oli “Georg”.

32. Mis värvi särki hetkel kannad?
Musta.

33. Suvi või talv?
Suvi ja talv.

34. Kallistused või suudlused?
Kallistused ja suudlused.

35. Lemmikmagustoit?
Koogid on head. Kodune mannavaht ka.

36. Mis raamatut hetkel loed?
Eks ma neid erialaseid praegu loen.

37. Mida su hiirematt kujutab?
Ei ole hiirt ega matti.

38. Mida viimati telekast vaatasid?
“Sõbrad”.

39. Lemmikheli?
Muusika on ilus. Kõuekõmin. Meremühin.

40. Rolling Stones või The Beatles?
Biitlid.

41. Mis on kõige kaugem riik, kus oled puhkamas käinud?
Austraalia.

42. Kas sul on mõni eriline oskus või anne?
Ehk ikka midagi on, aga praegu ei meenu. Teised oskaks seda võib-olla paremini öelda.

43. Kus sa sündisid?
Tallinnas.

44. Kui palju kommentaare sissekandele ootad?
Mis siin ikka kommentaarida.

45. Kes kõige tõenäolisemalt kommenteerib?
Vaata eelmist.

Teetassi kõrvale passis teha küll.
Mulle meeldib, et kell kolm päeval saab juba küünlad põlema panna.

Uus oskus

2007-11-11T23:58:00.000+02:00

Nädalavahetus möödus sugulaste juures, kus oli sünnipäev ja niisama trall. Ma peaks ütlema, et väga kalane nädalavahetus oli. Kala moodustas suurema osa peolauast (kõige menukamad olid siiski tädi tehtud punased kalakotletid, mis on nii-nii head, kuid neid pole kunagi piisavalt palju, seega - kes saab viimase kotleti, on õnnega koos :P) ning see jätkus ka täna. Täditütar, kes meisterdab Tallinnas ühes peenes restoranis sushisid, näitas meile oma oskusi. Tegelikult ta ei teinud sushit, vaid hoopis maki'sid (krr, ma ei tea, kas see peab kursiivis olema, aga mingi tunne ütleb, et peab). Mina olen muidugi kogu aeg arvanud, et see ongi sushi, kuna ma polnud varem sushit söönud. Ühesõnaga, ta tegi kahte sorti maki'sid: kalaga ning kurgiga. Neid kastsime sojakastmesse ning kõige peale läks marineeritud ingveriviil. Väga hea oli, aga kuna seltskond oli suur, siis kadusid need vaagnalt hirmuäratavalt kiiresti ning kohe nõuti juurde! Seejärel aga oli ka mul võimalus seda valmistada. Mulle jagati mõned õpetussõnad ning teise täditütrega tegime juba järgmise vaagnatäie. Tuli välja küll :) Kokk vaatas oma hindava pilguga meie töö üle ning ütles, et muidu täitsa ilus, aga kala peab täpselt keskel olema. No nii hästi meil veel välja ei tulnud :P
Nüüd peaksin natuke seda asja veel uurima ning siis tahan proovida neid algusest lõpuni ise teha. Üldiselt ei ole see keeruline, vaid riisi keetmine nõuab rohkem täpsust ja oskusi.

Vihmapiisad

2007-11-02T00:48:00.000+02:00

Täna õhtul oli ilus. Küünlad põlesid, varjud tantsisid seintel ja laes ning aknaklaasil sätendasid vihmapiisad. Kõlasid kõige mahedamad palad. Tee ja kook olid ka.
Täna märkasin seda kuidagi eriti teravalt. Need vihmapiisad ikkagi.

Right now all you know to fear are the shadows on your wall..

Õige tudengitoit

2007-11-01T16:27:00.000+02:00

Üks õige tudeng sööb ikka aeg-ajalt praekartuleid. Mina ilmselt pole õige tudeng, kuna ei mäleta, millal ma viimati praekartulit oleks teinud või vähemalt söönud. Täna aga parandasin selle vea.
Tegin suure pannitäie kartuleid ja panin ohtralt juustu peale, et ikka rammusam oleks. Ma isegi ei teinud midagi kõrvale, ei liha ega midagi muud. Ainult kartul ja juust.
Pean veel ütlema seda, et minu meelest on toorest kartulist tehtud praekartulid paremad kui keedetud kartulist.

Kui elektrit ei ole

2007-10-30T20:21:00.000+02:00

Kõht oli koolist tulles täitsa tühi ja plaanisin kohe kokkama hakata. Sain ehk kümme minutit kodus olla, kui elekter ära läks. Nüüdseks on see juba pea kaks tundi ära olnud, ja kui elektrit ei ole, ei saa ka süüa teha.
Pime on. Ainult küünlad põlevad. Olgu, sellega olen ma harjunud, mul põlevad nagunii igal õhtul küünlad. Vaikne on. Sellega ei ole harjunud. Tahan muusikat. Külm on. Radikas ka ju elektriline. Teed ei saa ka teha. Nuuks :(
Söön ainult kommi. Maasikakommi.

Hiline õhtusöök

2007-10-26T21:26:00.000+03:00

Tänane õhtusöök on üsna hilja. Ennist magasin, ja kui tõusin, siis oli kõht kuratlikult tühi. Tegin siis pastat hakkliha ja päikesekuivatatud tomatitega, peale parmesani juust.
Koolis oli pikk päev ja kaks viimast loengut läksid täitsa jutti, nii et kui see lõppes, siis oli mul suur nälg ja lisaks sellele varbad külmunud. Koju jõudes turgutasin end kannutäie ingveriteega, mille lõpp oli oi-oi kui kange, aga pani vähemalt vere käima.
Kohe teen uue kannutäie. Huvitav, kas sellest võib üledoosi ka saada või midagi :P

Eilne kaks klaasi punast veini ja pirni-sinihallitusjuustukook meeldivas seltskonnas oli ka hea.

Laiskus

2007-10-24T11:20:00.000+03:00

Vahepeal olen laisk olnud ja teinud väga lihtsaid sööke. Mitte et ma muidu midagi keerulist teeks :P
Aga lihtsalt, need olid kohe eriti lihtsad, mis käivad niimoodi siuh-säuh.
Pühapäeval tegin spagette tuunikala ja tomatipastaga, õigemini grillkastmega, mis sobis sinna tegelikult väga hästi. Kuigi mul tšillipipart polnud, oli kaste piisavalt terav, et seda asendada. Petersell oli ka puudu, aga muidu oli üsna sama maitse nagu sellel, mida ma kevadel tegin.
Eile tegin tomatisuppi. Seekord aga jälle nii, nagu olen harjunud tegema, mitte nii, nagu ma eelmine kord katsetasin. Tuli parem.
Täna ei pea midagi tegema, kuna tegin suppi nii, et jätkuks tänaseks ka. Höhööö.

2007-10-21T11:03:00.000+03:00

Eile õhtul toimetasin (Anule meeldib see sõna, ma tean) teiste kööginurgas. Tegime kanafileed kookospiimaga, kuid veidi teistmoodi, kui ma kodus tegin. Mul oli küll mingi retsept kaudselt silme ees, kuid suures osas tegin ikka omamoodi.
Kuna poes ei olnud punast karripastat, siis ostsin hoopis sojakastet, kuna seda läheb ka muidu vaja. Veel läks sisse ingver, küüslauk, paprika ning rullkõrvitsa (suvikõrvitsa) asemel hoopis porgand. Ma ei teagi, miks. Ilmselt tahtsin asjale rohkem värvi anda :P
Karripasta asemel lisasin karrit, natuke soola ka, ja see vist oligi kõik. Kõrvale basmati riis.
Täitsa hea tuli välja, mulle maitses, kuigi mingi aja jooksul läks kõht tühjaks. Mh, ilmselt ei olnud siiski väga toekas söök, kuigi liha oli tervelt 600 grammi.
Edasi täitsime kõhtu suuuuuuure maasika-jogurtikoogiga, mille üks hea inimene meile tõi, ning rohke teega.
Aga reede õhtul oleks me peaaegu nälga jäänud. Kuna minul oli kogu aeg pühapäeva tunne (seekord tegin vastupidi: sõitsin pühapäeval Tallinna ja reedel Tartu), siis ma ei osanud ette kujutadagi, et söögikoha leidmine võib nii raskeks osutuda! Kuna ma olin nädal aega Pangest unistanud, siis alustasimegi sellest, kuid pidime sealt sama targalt välja tulema. Seejärel käisime läbi veel peaaegu kõik kohad, mis enam-vähem piirkonda jäid, ühes kohas isegi istusime juba lauda, aga sealt aeti meid minema. Oli reserveeritud, kuid meil hakkas nälg juba silmanägemist võtma, seepärast ehk ei märganud vastavat silti. Korra jõudsime isegi veel Pange, mõeldes sealt kaasa osta, kuid seda me siiski ei teinud. Vabu kohti endiselt polnud. Lõpuks me hargnesime ja mina mängisin spiooni Itaalia köögi akna taga. Selgus, et seal oli üks laud vahepeal vabanenud (korra juba olime sinna vaadanud), nii et seal me siis maandusimegi. Minul läks loomulikult jälle lasanje loosi, polnud ju ammu söönud ka, peaaegu kaks nädalat.
Veidi ebameeldiv aga oli Itaalia köögi ettekandjate lärmakas seltskond kõrvallauas. Neiud olid ilmselt varakult alustanud, sest kella 10 paiku olid nad juba täiesti hoos. Selleks et nemad lõbutseda saaks, oli tööle võetud paar-kolm uut ettekandjat (võimalik et ka ainult selleks õhtuks), kes matsu eriti ei jaganud, kuid nad vähemalt üritasid (kuigi - ülla-ülla - nad endi sõnutsi suurt midagi ei kuulnud).
Õhtu tipnes ilusa ja väga maitsva roosa trühvliga, mille täpne nimi mulle meelde ei jäänud, kuid see sisaldas sõna baby :P

Uh, nüüd tuli vist pikk postitus, aga nagu Anu mulle eile ütles, siis ma millestki muust kui söögist ei mõtlegi. Peaaegu nõustun :) (vahel mõtlen millelegi muule ikka ka..).